Minu toitumise põhi

Algselt mõtlesin pealkirjas kasutada sõna “toitumise” asemel “dieedi”. Kas keegi peale minu on tähele pannud, kui märkimisväärne on eestikeelse sõna “dieet” ning inglisekeelse vaste “dieet” vahe? Miks tõlgitakse see sõnaraamatutes üldse üks ühele, kui tähendus on niivõrd erinev? ÕS2013 defineerib sõna dieet pelgalt ravitoitumine või eraviisiline toitumine. Inglisekeelse sõnaraamatu kohaselt on dieet inimese või looma tavapärane söök ja jook ehk toitumisviis. Kategooriliselt teine asi! Niisiis kui oleksin kirjutanud pealkirjaks hoopis “Minu dieet…” eeldanuks lugejad, et olen läinud dieedile ning kirjutan sellest kõigile.

Ma ei kategoriseeri oma toitumist mitte ühegi dieedi alla, kuna minu toitumine on omaette elustiil. Tegemist on tervisliku elustiiliga, kuhu on lülitatud sportlikkus, tervislik toitumine ning enesearmastus. Tervislikult toitujad ei ole dieedil, vaid on valinud püsiva ja võimalik, et parima elustiili. See ei tähenda, et ma oleksin sunnitud millestki loobuma, vaid ma lihtsalt valin oma toiduaineid teadlikumalt. Ma võin täpselt niisamuti nautida burgereid, pizzat, kooke, komme jpm, kuid võin ka näppude peal üles lugeda nende koostisained, kuna veel hiljuti sai neid oma kätega kokku meisterdatud orgaanilistest ning traditsioonilistest ainetest tervislikemate aseainetega.

Lillkapsapitsa

Dieedimõtted kõrvale ja läheme asja juurde. Sain meilboksi lugejakirja, kus paluti minu blogis lugejaid valgustada oma toitumise ja treeningkavaga. Seekord räägin ma pigem toitumisest, kuna ei taha siia päris eepost kirjutada. Nagu juba teate, on minu jaoks kõik naturaalne yay! ja kõik töödeldud nay!

Hommikusöök on kõige tähtsam toidukord päevas! Minu hommikud algavad klaasitäie kuuma tsitruseveega. Pigista veerand sidrunit pikka klaasi, täida 2/3 keeduvee ja 1/3 filtreeritud veega! See on täielik kickstart meie metabolismile ning ühtlasi ka tugev antioksüdant ning hea seedetrakti puhastusviis. Seejärel joon tassitäie musta kohvi piimaga (ei lisa kunagi suhkrut!). Mul on madal vererõhk ning arstid soovitavad lausa kohvi juua. Muidugi ma ka lihtsalt armastan kohvi!

Hommikusööki hakkan valmistama kuskil 2 tundi pärast äratust, et kõht oleks mõnusalt tühi ja söögiisu suurem. Hommikusöögiks sobib mulle:

  • Puder (kaerahelbe/kinoa) marjadega

Kinoapuder

  • Kodune müsli Kreeka jogurti ja puuviljadega

müsli

  • Smuuti

šokolaadi smuuti

  • Pannkoogid (jahuta, suhkruta) puuviljade/marjadega

šokolaadi pannkoogid

Lõunasööki minu jaoks otseselt ei eksisteeri. Tavaliselt joon pärast hommikusöögile järgnevat trenni proteiinismuutit Kreeka jogurti, pruuni riisi proteiini isolaadi ning puuviljade/marjadega. Hommiku- ja õhtusöögi vahele mahutan ka tervislikke snäkke:

  • Köögiviljad dipiga (nt. hummusega)

hummus

  • Puuviljad

puuviljad

  • Pähklid

pähklid

  • Midagi magusat, mis külmkappi eelmisest kokkamisest jäänud

datliruudud

Õhtusöök on mul iga kord oma nägu. Esiteks, kuna mulle meeldib eksperimenteerida, ja teiseks, kuna sel viisil toitun mitmekesiselt ning garanteerin oma kehale iga päev erinevaid vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Õhtusöögiks sobib mulle tõepoolest kõik, kuid esindatud peab olema:

  • Köögiviljagrupp. Eri värvi, kuju ja maitsega köögiviljad sobivad hästi salatisse segatuna, grillitult, aurutatult, püreena, toorelt jpm. Enamjaolt kombineerin ma need mingil moel retseptiks ning seetõttu ei ole mul kunagi köögivilju igav süüa. Proovi Sinagi! Köögiviljadega retsepte leidub lõputult.

peedi kana salat

 

  • Valgud. Sinna kuuluvad liha- ja kalatooted, muna ning kaunviljad. Liha söön toorelt kaalutuna 100 g, kui aga terve päeva toidus on proteiinisisaldus keskmisest madalam olnud siis 150-200 g. Eelistan kana- ja kalkuniliha. Nende rasvaprotsent on üpriski madal ning valke seejuures korralikult palju. Kalatoodetest on vaieldamatud lemmikud lõhe ja tuunikala (mitte see konservis, eks). Mõlemad on valgu- ja omega-3 rasvhapete rikkad. Kaunviljad on kahjuks väga alahinnatud. Tegemist on puhta valgu ning kolme kiudainegrupi esindajaga. Taimetoitlastele lausa hädavajalikud kaunviljad leiavad minu köögis väga mitmekest kasutust alates kotletist lõpetades browniega.

lõhe mandlitega

  • Rasvad või süsivesikud. Oleneb missugust valku ma söön, aga kui tegemist on näiteks väherasvase kanalihaga, siis lisan oma taldrikule avokaadot, oliiviõli või pähkleid. Süsivesikuid tarbin ma väga vähe. Mitte, et ma neid kahjulikuks peaks, vaid ma pigem leian, et kartulid, pasta- ja riisitooted jäävad maitsest vajaka. Saiast ja muudest lihtsüsivesikutest rääkimata. Köögiviljad on aga mahlakad ning maitseküllased ilma igasuguste kastmete ja maitseaineteta!

avokaadokreem

Ja muidugi ei saa jätta rääkimata maiustustest. Iga magusasõbra päeva lemmikosa on magustoit! Nii ka minul…  Maiustus ei tähenda, et tegemist peaks olema millegi ebatervislikuga. Ma võin maiustada kasvõi iga päev, kuid lisakilod ei taba mu reisi. Pigem tunnen ennast iga päevaga üha erksama, tugevama ning tervislikumana, rääkimata lihastoonusest kui veel trenni ka teha. Niisiis kõik tervislikult maiustama! Siinkohal on raske välja tuua, mida täpsemalt ma desserdiks söön. Hoopiski kergem on panna kirja, mida mina oma magustoitu ei lisa:

  • Suhkruid. Diabeedi, südamehaiguste, ülekaalu jpm üks peamisi põhjustajaid. Miks peaksingi vabatahtlikult siis seda endale sisse kühveldama? Kui ka tunned, et magususest jääb väheks, lisa pigem lusikatäis mett või vahtrasiirupit, kuid pea ka nendega piiri! Mida vähem magusaid asju sööd, seda tundlikum on sinu magusahammas. Mis on näiteks minu jaoks magus, pole Jake jaoks üldse. Kes tarbib rohkem suhkruid, see ka vajab rohkem suhkruid.

  • Töödeldud rasvu. Margariin, või, koor jpm minu jaoks justkui ei eksisteerikski. Kõige selle asemel kasutan pigem avokaadot, mis lisaks rasva koha täitmisele annab magustoidule kreemja ja pehme tekstuuri. Igasuguste õlide asemel eelistan näiteks kookosõli, mis sobib ideaalselt toorretseptide valmimistel ning millel on naturaalselt magus maitse. Hapukoore, vahukoore ja toorjuustu asemel kasutan isetehtud kookosmannat, kookoskoort või Kreeka jogurtit!

  • Jahutooted. Ma ei suudaks siia välja kirjutadagi, miks peaks vältima igasuguseid jahutooteid. Kes tunneb, et ta pole juba kuulnud neist põhjustest piisavalt võib kõiketeadja G-mehelt uurida. Iseenesest on rafineeritud jahutooted inimkeha jaoks mürgised, sest neist on ära võetud peaaegu kõik vitamiinid, mineraalid, kiudained ja teised tähtsad toitained. Seetõttu ei oska meie keha neid niinimetatud toiduaineid korralikult seedida ja omandada, mis võib viia terviseprobleemideni. Rafineeritud valget jahu on ka töödeldud klooriga ja broomiga, kahe mürgise kemikaaliga, mida on seostatud kilpnäärme ja elundite kahjustamisega. Isiklikult kasutan kokkamises jahu asemel kaerahelbeid, kookost, pähkleid või muid “sidujaid”. Lihtsalt purustada köögikombainis need peeneks ja sul on olemas oma “jahu”.

Uskuge mind, et toidu maitse ei saa kannatada! Pigem naudid iga ampsu rohkem, kui tead, et see koogitükike on algusest peale sinu enda tehtud ilma igasuguste Vilma pulbrite ja muude jamadeta. Et see sisaldab kasulikke aineid, mis maiustamise ajal sinu keha vajalike toitainetega hellitavad.

Kaloreid ma ei loe. Võin umbkaudselt öelda, et see jääb päevas kuskil 1800-2300 kcal vahele. Arvatavasti põletan kõik ära ka, kuna liigun palju ning treenin suure koormusega. Kui sa toitud õigesti ning sööd puhtalt, siis kalorite jälgimine on üleliiast. Kuniks sa oma keha igasuguste rafineeritud toiduainetega ei piitsuta, siis ta oskab “kaine mõistusega” sulle teada anda, millal oleks aega teda toita ning millega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga