Ma sain kodu ja lapse!

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Juba homme 25, pole nalja pikalt midagi! Vauh, see oli küll üks ootamatu riim. Aga tegelikult ka. Veel paar kuud tagasi elasin ma oma õe korteris, olin lastetu ja vallaline pealekauba. Samal ajal toidupoes käies, uurivad LHV vennad mult, kas ma juba hiljaks pole jäänud oma pensionifondi valimisega. No hallo, kas mul tõesti mulla lõhn järel? Kuigi eks ma olen aus, pani mõtlema küll. Kõik ümberringi muudkui abielluvad ja sigivad ning mina püüan välja mõelda, mis riiki järgmisena reaalsuse eest põgeneda, hehe! Kuigi me kõik ju olemegi erinevad. Igaüks naudib elu omal moel ning minul on fookus hetkel karjääril ja maailma avastamisel ning kui aeg küps, küll siis ka see mees ja lapsed tule. Sellegi poolest tundsin, et pean oma elus mõned tähtsad sammud tegema ja edasi liikuma ehk siis tere tulemast saagasse: üheksas kolimine kahe aasta jooksul ja üks ootamatu beebi.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Alustame sellest, et ega ma nüüd pikalt õe kaelas elanud. Mind ootas lihtsalt ootamatu kolimine ees ning ei leidnud sobivat üürikorterit piisavalt kiiresti. See pole ka asi mida uisa-päisa teha. Been there, done that! Ja siis möödub paar kuud ja ängistus nii suur, et tahaks kohe välja kolida ja selle ÕIGE pesa leida. Niisiis võtsin aja maha, nautisin õde ja ta meest (ok, see kõlas üpris veidralt, kuid eks see kooselu seda mõneti ka oli, haha) ning valisin rahulikult uut eluaset.

Mille järgi valida korterit

Ja nii sattus mu teele igasugu sulelisi ja karvaseid. Võib-olla oleks alapealkiri kergem sõnastada “mille järgi mitte valida korterit”, kuid positiivsuse mõttes läheneme ka positiivse nurga alt. Minu suurimad kriteeriumid korteri otsingul tähtsuse järjekorras on:

  • renoveeritud  või uus korter – mulle ei meeldi lagunevad ja kasutatud korterid, mis näevad väsinud välja, pole up to date ning vajavad pidevat hoolt. Tehnika (eriti köögitehnika) võiks olla uus ja asjalik ning kodu olla võimalikult heledates toonides. Uus korter tähendab tihtipeale ka madalamaid kommunaalkulusid.
  • valgusküllasus – olen elanud keldrikorrusel ja olen elanud väga pimedas korteris, kuhu paistis päevavalgust vähem kui keskmise inimese tagumenti. See on valem masenduseks ning krooniliseks väsimuseks. Pealegi ei õnnestunud mul kodus kunagi ühtegi toidupilti või muud postitusteks vajalikku pildistada.
  • asukoht – mida linnale lähemal, seda parem, sest seda rohkem liigun jala (#10tuhatsammupäevas) ja vähem taksoga ning seda vähem kulub aega kodust väljas toimetusteks. Ühistranspordi peatus võiks olla paari minuti kaugusel ning kodu ümbritseda hea infrastruktuur. Parimal juhul võiks korter olla jõusaali all ja toidupoe kohal, hehe. Kelle huumorisoon on too serious, siis ei, ma ei taha elada jõusaali all ja toidupoe kohal, vaid nende vahetus läheduses.
  • kodu energia – ükskõik kus või kellega me oleme, oleme ümbritsetud energiaväljadega. Ma tajun kohe ära, kas mingi kohaga seostub mulle hea või halb energia. Antud korteri puhul tunnetasin ma juba pildilt ära, et see korter on mulle loodud ning sisse astudes tajusin ka selle imelist energiat. Ma pole kunagi varem paremini maganud, kui oma praeguses kodus.
  • üürileping – sellest võiks omaette postituse lausa kirjutada, kuidas üürileandjad püüavad ikka üürnikke lohku tõmmata lepingutes leiduvate aukudega. Olin pea allkirjastamas ühe teise korteriga lepingut, kus üürileandja saatis mu pikalt, kui palusin juristi soovitustele tuginedes teatud lepingupunkte muuta. Need punktid hõlmasid endast seda, et üürileandja oleks ikka kohustatud ka tagatise tagasi maksma. Selle peale saatis üürileandja mind aga pikalt. Laske kindlasti leping enne juristil läbi töötada ja vältige igasugu sularahamakseid!

Minu uus kodu

Minu uus kodu asub kesklinnas vanema kortermaja viimasel korrusel. Kuna lift puudub, siis mu keha tänab mind antud valiku eest. Korter ise on äsja enne minu sisse kolimist renoveeritud, 37,5 m², väga ilusa viimistlusega, vaikne, valgusküllane ning sooja energiaga. Ei oleks osanud paremat korterit leida ausalt öeldes. Köök on ka mõnusalt suur, viimase peal tehnikaga ja vägagi stiilne, mis on minu jaoks ülimalt oluline.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Suure voodiga magamistuba saadab walk-in garderoob, kuhu mahuvad kõik mu Adidase trenniriided ja tossud ära, hehe! Lisaks on seal palju ladustamisruumi mu raamatute, igasugu träni ja kasvõi kümne pagulase jaoks. Kui peaks ruumist puudu jääma, siis on mul keldris ka oma boks, mida ma veel vaatama pole jõudnudki.

Koju kõik vajalik

Esimesed sammud seadsin ma Jyski, kust olen alati leidnud soodsamaid lahendusi kodutarvete jaoks. Nii ostsin ma sealt ladustamiskorvide komplekti, ilusad lisataburetid, eriti mõnusa ja karvase pleedi, päris stiilsed köögirätikud, ülisuured ja pehmed padjad ning teki, päris nutika lahendusega põrandapesumopi ja veel väiksemat pud-padi. Väike bro tip ka – kui mujal poodides maksab riidekuivatusrest 30-50€, siis saab Jyskist kõige ilusama ja odavama kuivatusresti 9,99€ eest. Olen sealt ühe igasse korterisse muretsenud ja pole kordagi katki läinud nagu nendel muidu kombeks on.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Et koju stiilielemente tuua, külastasin ka HomeArti, kuhu btw on imearmas kohvik ka nüüd sisse ehitatud. Nende matcha latte mandlipiimaga viib keele alla! See on hästi armas pereettevõte, mis esindab lihtsa vormiga, funktsionaalset ja skandinaavialikku stiili. Olen varasematesse korteritesse samuti sealt mõnusaid asja kaasa haaranud, kuid seekord sattusin natuke suuremate leidude otsa. Näiteks on WC keraamika nende poest. See sobis ideaalselt mu vannituppa ning ma ei oleks osanud leida armsamat komplekti.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Leidsin sealt veel söögiriistade komplekti, millest võinuks vaid unistada. Must, minimalistlik ja stiilne. Köögiseina kaunistab nüüd vinge redel, kuhu külge saab riputada pilte, riidekotte, põlle, potitaimi või mida iganes aga hing ihaldab. Saan seda kasutada ka täitsa redelina, kui köögikapi viimased riiulid mu kätt peaks vajama.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Köögilauale sain ma HomeArtist eriti omapärase ja ilusa keraamilise aluse, kus peal põletada nende 100% biolagunevaid küünlaid. Nende küünalde eripära seisneb selles, et põletades jäävad neil ämblikuvõrku meenutavad seinad püsti! Mul on kodus veel mitmeid küünlaid ja aluseid neilt, mida leidub nende poes suures valikus nagu ka potitaimi.  Nii jõudis minu koju ka selline rippuv potihoidja, keraamiline pott ja rahapuu.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Nagu teate mu Instagrami kaudu, armastan ma tsitaate. Ma armastan mõtet, et mõne lausega võib jätta hinge sügavama jälje, avardada mõttemaailma, motiveerida ja inspireerida. Nii ei saanud ma mitte lahkuda ilma pildiraamita, mis ütleb: “You are beautiful just the way you are“. Näen seda iga kord magamistuppa astudes oma öökapil ja, usud või mitte, see on tugev mõjutaja alateadvusele.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Kuigi ma armastan väga oma uut kodu, siis tundsin, et midagi on puudu. Puudu on sellest ülisoojast kodutundest. Tahaksin justkui oma silma järgi seda veel rohkelt sisustada. Luua kööki, elutuppa ja magamistuppa terviklikku lahendust. Miskit, mis kanduks ühest toast teise ja karjuks “See on Merilini kodu!”. Seega võtsin ühendust sisustuspoega ning minu juures käis külas väga hinnatud kodumaise poe Valhalla Living sisekujundaja. Olen kätte saanud nende pakkumise ning ootan neid pikisilmi tagasi oma koju, et näha, kuidas nende lahendus mulle sobib. Sellest aga juba järgmises kodu postituses! Loodan, et olete sama elevil kui mina, sest nende ideed olid imelised!

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Aga muidugi oli puudu ka “elukaaslasest” ja kellestki, kellele oma pulbitsevat energiat ja armastust pakkuda. Ma armastan üksi elada, kuid veel rohkem armastan ma armastatuga koos elada. Kellegagi, kes mind koju ootaks, minu kallistusi ja suudlusi vastu võtaks. Et oleks keegi, kellega oma mänguhimu välja elada, kellele oma pikast päevast lobiseda ning kellega kaisutada. Ühesõnaga, ei kellestki muust kui ühest tõelisest KASSIST!

Saage tuttavaks – minu esimene beebi Elli

Natuke taustalugu ka… Mul on peres olnud alati palju lapsi ja loomi. Meil on olnud u 8 kassi, 3 koera, kümmekond hamstrit, küülik ja 4 paharetti. Seltsis segasem nagu öeldakse. Olen eluaeg armastanud loomi ning igatsenud juba aastake omale karvast seltsilist. Kui varem ei olnud selleks soodsat võimalust, siis oma kodus tundsin, et miski ei hoia mind enam tagasi. Mul on võimalik teha üks loom õnnelikuks ja talle kodu pakkuda ja nii ma ka teen!

Kass turvakodust

Ilmselgelt on juttu kodutu looma abistamisest, sest usun, et nad kõik väärivad armastust ja hoolt. Niisiis lõin ühel õhtul lahti MTÜ Kasside Turvakodu FB lehe ja jäin scrollima. Sattusin ühe kiisu video otsa ning ma tajusin temaga sama tunnet, mis korteriga. Ütlesin sekundi pealt: “Ma tunnetan, et tema on see õige!”. Sõbrad ei tahtnud uskuda, aga juba järgmine päev oli mul turvakoduga kohtumine kokku lepitud, et teha Elliga tutvust. Ja sama tunne jätkus ka turvakodus ning otsus sai kohe langetatud – Elli tuleb minuga koju!

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Elli saabus turvakodu hoole alla 30. märtsil, kui ta päästeti ühest suvilate piirkonnas asuvast kassikolooniast. Ühtekokku toodi sealt ära 25 kassikest ning Elli oli üks nendest. Kui esialgu oli Elli väga kartlik ja ootamatust tähelepanust heitunud, siis turvakodus oli ta paitustele igati avatud. Enne kui kiisu uude koju lubatakse, veendub turvakodu uue omanike sobilikkuses, esitades täiendavaid küsimusi. Süda läks soojaks nähes, kui hästi nad loomade eest hoolt kannavad. Lahkudes Elliga turvakodust, hakkasin ma ka nende püsiannetajaks. Kutsun üles kõiki sama tegema, et panustada üheskoos loomade heaolusse.

Kui uurisin, kui vana Elli on, siis nad arvasid, et turvakodusse saabudes oli ta umbes aastane. Nii paningi Elli sünnipäevaks 30.03.2016. Seega on Elli samamoodi jääraplika ning tema sünnipäev kandubki otse üle minu omale, milleks on 31.03. Palju õnne tibupoeg!

Ettevalmistused kiisule

Enne kui Elli koju tõin, soovisin veenduda, et kodu ootab teda täie rauaga. Nii tegin korraliku eeltöö ning ruttasin ülipika listiga PetCitysse. See on küll loomade paradiis! Suurim lemmikloomapood, mida mu silmad näinud on. Lisaks poele, on seal ka loomakliinik, -hotell ja grooming.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Niisiis muretsesin Ellile enda diivani kõrvale oma diivani ehk ronimispuu. Kassidele meeldib väga ronida ja kratsida ning see oli üks lahendus mõlemale. Valisin ka kõige karvasema ja pehmema pesa enda voodi kõrvale, millel kiri “My Favourite Cat“. Tean, et kiisud armastavad enim just pehmet ja karvast aset, kuhu nad justkui sisse saaksid vajuda.

Minnes hügieenitarvete poole, siis valisin ma liivakasti suure hoolega, sest sellega on mul lapsepõlvest halbu kogemusi küll. Tihtipeale kassiliiv haises, jäi karva ja käppade külge kinni ning pudises igale poole. Seetõttu valisin ma kinnise liivakasti, millel on õhufilter ning sulguv luuk. See minimaliseerib pissihaisu levikut ning liiva välja kandumist.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Ka kassiliiva soovitati mul hoolega valida. Võtsin muidugi parima täiesti naturaalse maisist kassiliiva, mis lukustab kogu paha lõhna endasse. Liivakast oli reaalselt mul voodi kõrval lahtiselt terve esimese nädala, kui kiisu end voodi all peitis ja ma ei soovinud, et ta sinna alla roojaks. Mida noh, muidugi algul ka juhtus… Sellest järgmises postituses pikemalt. Aga mitte kordagi ei tundnud ma paha lõhna ja ei ühtegi graanulit liivakasti ees. Väike nipp on veel kasutada liivakasti põhja kattena spetsiaalseid kilesid, et liivakasti hoida pikemalt puhta ja värskena. Nii on ülilihtne kogu liiva välja vahetada ning seejärel põhja pesta. Piisab vaid lapiga üle tõmbamisest.

Muidugi pidin ma kassitoidukausid muretsema köögiga kokku sobituvad, seega ühe tumehalli ja teise valge. Ostsin alla ka veekindla alusmati, et vältida jooginõu ümber minemisel põranda paakumist. Kassitoiduna soovitas turvakodu mul valida vaid kõige kvaliteetsemat toodangut – näiteks Aatu või Applaws. Esmalt võtsin prooviks Aatu kuivtoidu ja lihakonservid ning Elli on lausa hull nende järele!

Enne lahkumist hakkasid mulle silma ka kaelarihmad. Soetasin ühe täitsa sümboolses mõttes, sest seal kohapeal sai graveerida oma lemmikule spetsiaalne nime ja omaniku numbriga ripatsi. See oli ütlemata armas ja olulise tähendusega minu jaoks. Lisaks ostsin juurde jalutustraksid juhuks, kui tõesti peaks kunagi Elliga kuhugi minekut olema. Pole kunagi varem kassile veel kaelarihma kaela ja jalutustrakse selga pannud, aga kunagi ei tea kui vaja võib minna. Better safe than sorry! Muidugi sai ostetud veel igasugu põnevat nänni nagu kassi pissi lõhna- ja plekieemaldi, kassi karva puhastusvahendid, palju erinevaid mänguasju, maiuseid jms.

merilin-taimre-paljas-porgand-kodu-sisustus-jysk-homeart-korter-kolimine-üür-turvakodu-kass-lemmikloom-elli-petcity

Järgmises kodupostituses räägin Elli kojutoomisest, meie edusammudest ja üksteisega sõbrunemisest ning lõpliku kodutunde loomisest! Kommentaaridesse ootan kirju teilt, kes te olete samuti looma võtnud varjupaigast või tänavalt. Kui kaua võttis loomal aega, et harjuda? Kuidas protsessi kiirendasite? Lisaks sooviksin teada teie üürimiskogemustest – mis on sinu suurimad õppetunnid, mis on olulisim korterivaliku juures ning kuidas on suhted üürileandjatega olnud?

Comments

  1. Triinx says

    Kuule, teemaväline, aga jäi silma, et Su personaaltreeneri insta pildid on Sinu köögis tehtud. Kas tegu ehk uue silmarõõmuga? 🙂

  2. L says

    Minu kiisul on täpselt see sama pesa, aga tal jäi küüs kuidagi õnnetult selle mänguasja kùlge kinni 🙁 Nuttis ja rabeles nii kohutavalt, et muudmoodi ma ta käppa lahti ei saanud, kui pidin mänguasja pesa kùljest lahti tõmbama.

  3. says

    Minu juures on elanud juba neli kuud kiisutüdruk Sessu (Printsess Kateriine), Gabrieli Loomade Elu turvakodust. Ta leiti beebina kraavist, väga haigena, päästeti, raviti terveks. Kui tema pilti nägin, tundsin kohest sidet – ja see side vastas tõele 🙂 Juba esimesel õhtul, kui esimest korda talle süüa pakkusin ja käppa paitasin, algas suur nurru-maraton ja see kestab tänaseni. Ta on nii hea iseloomuga, rõõmus ja rahulik. Ta saab imehästi hakkama ka mu 3aastase tütre kõvade kallidega 😀 Tõeline printsess. Kui pakkuda kiisule kohe palju õrna lähedust, samal ajal lastes tal iseseisvalt ümbrusega harjuda, siis läheb kohanemine hästi. Ja veel – meil on sama liivakast, seda ma kiidan. Sessule meeldib ka 🙂

  4. kassike says

    Võtsime elukaaslasega eelmise aasta augustis omale mtü”st pisikese kassipoja. Vaatasin mitu kuud erinevaid varjupaikade lehekülgi aga ei suutnud seda õiget leida ja ei julgenud ka kassi võtta.. Lõpuks leidsin ühe pisikese musta kassipoja ja järgmisel päeval läksime talle järgi ja tõime koju. Esimesed paar päeva oli mul ilmselt hullem stress kui kassil. Tundsin, et ei saa temaga hakkama ja, et ta teeb liiga palju pahandusi jne.. Pissis kaks korda voodisse ka aga kui liivakasti asukohta muutsime pole seda enam kunagi juhtunud. Harjus muidu meiega kohe. Algusest peale magab öösel meie kaisus ja on üldse väga seltsiv. Alguses tegi päris palju pahandust. Kraapis tapeeti ja lõhkus kardinaid jne. Karistamiseks kasutasime veepritsi ja nüüd kraabib ta ainult enda kraapimispuud. Vahel harva hakkab kardinaid kiskuma aga tavaliselt tähendab see seda, et ta tahab mängida. Kuskil 4-5 kuuselt tekkis tal ka komme hammustada ja rünnata käsi-jalgu aga peale steriliseerimist on see ka kadunud. Hammustab ainult siis kui teda liialt nunnutama kukun.
    Ühesõnaga tahan öelda seda, et algus tundus üliraske ja stressirikas ja kartsin, et olen vale otsuse teinud aga nüüdseks ei kujutaks elu ilma kassita ettegi. Jah ta vahest ajab vihale oma mjäugumise ja öiste tuuridega aga samas kui ta paneb oma pisikese nina sinu nina vastu ja nuusutab sind ja nurrub siis.. oeh, see on lihtsalt imeline. Eriti peale väsitavat tööpäeva kass süles rahulikult olla on niii hea.
    Kass on suurepärane kaaslane..

      • H says

        Mul läheb ka kass kurjaks, kui liiga palju pai teha; mõni külaline talle ka ei meeldi ja kui hoolimata tema hoiatavast kõhinast ikka torkima minnakse, siis hüppabki kätte/jalga. Mida siis tegema peaks? Kass on kass ja minu jaoks on ta ikka armas. Noomin küll ja ta teab, et nii ei tohi teha, aga ega see teda ümber ei kasvata, asi on juba tema iseloomus kinni

  5. Gloria says

    Mul kõige suurem pang üürikorteriga oli see, et kui muidu korter oli väga sobiv, uus hoone ja korter värske ja sobis, siis kui kätte jõudis esimene öö, avastasin et selles kaasaegses klaasist seintega korteris ei käinud ÜKSKI aken lahti. Terve elu metsa läheduses elanud ja nautinud ööläbi värsket õhku, seega oli see väga raske. Teisalt oli maja ehitatud väga-väga halva ventilatsioonisüsteemiga, mis tõi tolmu vist otse tänavalt sisse. Kui vanemate kodus oma tuba pool aastat ei külastanud ja seda ei koristatud, polnud seal poole aastaga ka sellist tolmu tekkinud nagu korteris kahe päevaga tekkis. :S

    Kassiliiva suhtes, otsisin kaua, millega oleksin rahul. Liivad pudenesid mööda kodu laiali ja kuulsin kiidusõnu puitgraanulite üle. Hakkasingi neid kasutama. Spets loomadele mõeldud on poes aga jubekallid, kuid ostan nüüd hoopis kütteks mõeldud pelleteid ning need lõhnavad nii hästi (nagu metsas oleks 😀 ) ja toimivad kassiliivana ka suurepäraselt. http://kytteladu.ee/tooted/premium-pellet/

  6. Kats says

    Mina tassisin 15-aastaselt koju kassi otse tänavalt. Oli pisipisike, nina oli katki , vurrud olid läinud (ilmselgelt oli suuremate käest peksa saanud või olid lapsed kiusanud) . Isegi sugu ei suutnud algul selgeks teha – tõin siis selle õnnetukese tuppa ja andsin süüa/juua. Koera peale puhus – ema ütles et see ju metsaline, mine vii tagasi. Minu süda ei lubanud aga viia ja nii ta siis jäi- kergete psüühiliste probleemidega oli algul(näris saba katki nt, niiet ükskord koolist tulles vaatas toas mulle vastu pilt õudusfilmist) . Siiamaani vahest tühja koha pealt paneb joostes puu otsa ja uriseb, aga saba on vähemalt rahule jätnud😄

    Vahepeal elas kiisu meiega ka, aga kuna laps õppis roomama ja sai juhuslikult eemal põrandal vedeleva pahaaimamatu kassi saba pihku,lõpetas laps katkitõmmatud silmaga ja kass ei tulnud mitu tundi peidust välja. Viisime kassi emale ja seal elab ta õnneliku kassielu – käib inimestega koos aias, suvel krõmpsutab rohtu, oma hoovist ta kunagi minema ei lähe. Kui ainult naabri alfaisane ei kiusaks siis oleks kiisul perfect life😃 Lapsi ei salli siiamaani, minu last õnneks natuke mäletab ja laseb vahest isegi pai teha aga õe laste peale puhub siiamaani😃

  7. Blue says

    Minul ka varjupaigast tulnud kiisu. Mis asjaoludel ja miks selline armas ja üliäge kass sinna sattus ja miks teda keegi tagasi ei tahtnud, ongi selgusetu, sest päris kindlasti oli ta olnud kodukass. Igatahes nii ta minu ellu sisse jalutas, saba püsti ja uudishimu silmes. Astus kohe oma transpordipuurist hüppega välja, inspekteeris üle kõik uued nurgatagused, ütles: “mjäu, sobib!” ja viskas peale esimest 5-te koosoldud minutit end selili põrandale, et ma ta kõhtu sügaksin 🙂 Kuigi pidin alguses lihtsalt ajutine hoiukodu olema, siis oli juba teise päeva õhtuks selge, et eks ta oma uue päriskodu ikka leidis minu juures 🙂
    Meie omavaheline harjumine oli ülikiire – juba esimesel saabumisõhtul olime suured sõbrad, teisel päeval tegi ta kõike koos minuga ja teeb siiani – kui end vannitoas meigin, istub kõrval ja vaatab, kui teen süüa, istub ja vaatab, kui olen diivanil, on temal oma koht kohe minu kõrval. Hommikuti äratab mind väike nõudlik nägu, kes tekinurga alt mu nina limpsima tuleb ja end oma kõditavate vurrudega mind “piinab”. Lisaks on meil igaõhtused “kudistamissessioonid”, kus teda kõhu alt kõditama pean ja tema vastutasuks mu kätt limpsib 🙂 Minu kass ei ole kindlasti tüüpiline uhke ja kõrk kass, pigem selline väike “koerpoiss”, kes tahab hästi palju minuga koos olla, ja kes vaatamata sellele, et ta on igati ilus loom, ei ole kunagi selline klanitud ajakirja-kiisu, vaid alati on tal mingid karvad kuskil sassis või lõug joodud veest plödine 😀 Selline väike kraade iseloomuga kassitüdruk, nagu ta perenainegi 🙂
    Ühtegi, ausalt, MITTE ÜHTEGI, halba asja ei ole kass korteris teinud, midagi ümber ajanud, ära kraapinud (ta kraabib ainult oma kraapimismatti) või ära lõhkunud. Lisaks on ta lihtsalt super naljakas, super hell ja mõistlik kiisu – minu parim karvane sõber!

    Nägin oma kassi pealt, kuidas looma usaldus inimese vastu tekib (jah, meie näite puhul isegi mitte päevade, vaid lausa tundidega), aga kuidas see väike karvakera mind usaldama hakkas ja omaks võttis – see oli väga armas. Nüüdseks on juba 7 kuud koos oldud, ja ma ei saa arugi, kuidas varem ilma temata üldse sain 🙂

    Palju õnne uue pereliikme puhul! Küllap saate teiegi parimateks sõpradeks, eks lihtsalt läheb veidi aega harjumiseks.

  8. Kiisumiisu says

    Kokku on mul peres olnud 4 kassi ja kõik on kas tänavalt leitud või Tartu varjupaigast võetud. Meil on nii, et kodus on 2 kassi korraga, siis kiisudel endal ka lõbusam. Seega 2 kiisut on kahjuks nüüdseks vikerkaare taga, aga teised 2 naudivad elu täiel rinnal. Igal kiisul võttis kohanemine erineva aja, viimane kiisu kohanes lausa 1 kuu. Ütleme nii, et aega läks, aga see-eest on tal praegu väga hea elu ja usun, et kiisu on sellega väga rahul :))

  9. Egle says

    Mul oli nii huvitav seda postitust lugeda, kuna umbes 4 aastat tagasi võtsin ka ise kassi varjupaigast. Meie nö “suhe” sai alguse siis, kui ma läksin loomade varjupaika vabatahtlikuks, olin nende loomade keskel seal ja tekkis kohe eriline side ühe musta kiisupojaga. Mitte enam küll nii väike, aga ikkagi. Ta oli puuris koos veel nelja kassipojaga, samal ajal kui teised mängisid, siis tema istus üksinda puuri kõige kitsamas nurgas ja lihtsalt vaatas kurbade silmadega. Ja nii ma otsustasin ta siis endale võtta 🙂 Koju viies tekkisid tal suured terviseprobleemid, kopsudega probleemid ja köhis(turtsus) koguaeg.. ta ei söönud, ei joonud, lihtsalt tuikus ühe koha peal. Kartsin nii väga, et ta ei ela nädalatki üle, aga ma võitlesin ta tervise eest, palju arsti visiite jne.. aga kõik see tasus ennast ära! 🙂 Lausa uskumatu, et loom võib nii kalliks saada! 🙂

    Aga teiseks, Sinu postitus kuidagi nii inspireeris.. olen isegi siin viimasel ajal tihti mõelnud, et olen juba 27 ja pole ikka seda õiget inimest enda ellu leidnud, kui samal ajal kõik mu sõbrannad on juba abielus, mõnel lausa kaks lastki juba. AGA kõik tuleb omal ajal, nagunii tuleb see, mis tulema peab! Aitäh Sulle selle postituse eest!!

  10. Maiku says

    Meie Nössul ka täna sünnipäev 😊 Juba 4 aastane 😀
    Võtsime Tartu varjupaigast kompromissiga: mina tahtsin emast ja mees musta värvi kassi, nii meil ongi must emane Nössu 😉
    On elanud küll meiega üle kolme aasta, kuid kohati pelglik on siiani. Sülekass ei ole. Kõige rohkem võin mina teda puutuda ja kõige vähem kannatab ta perepoega või siis nt mu ämma 🤔
    Aga pidev tegelemine, mängimine ja paraja distantsi hoidmine aitas uue koduga harjuda. Traksid 😀😀😀😀😀 nooh. ..Pole tema cup of tea.
    Natuke napakas (heas mõttes ) kass on. No minu moodi 😁 ja vahest ajab ikka tigedaks ka, kuid ilma temata oleks ka täitsa nukker. 🙂

  11. Tuuli says

    Minu turvakodust pärit kass harjus kohe ära, hakkas puuris nurruma juba enne kui ta välja lasin, liivakasti ja kratsipuu kombed olid ka selged. Algusest peale käib mul igal pool järel, magab jalgade juures (sest padjale ma teda ei luba) jne. Üksi olla üldse ei taha. Alguses oli ta selline kummaline, et nurus pai ja siis kohe hammustas, eriti süles olla ka ei tahtnud, kuigi tahtis justkui palju lähedust. Aga nüüd paari aastaga on täielikuks sülekassiks muutunud, naudib kõhu alt sügamist ja ronib tihti sülle. Traksidega võib muidugi nalja saada, kui kass nendega harjunud ei ole. Mina harjutasin alguses kassi nendega toas ringi jalutama, aga ta oli ikka rohkem külili kui püsti. Hea variant kassi deaktiveerimiseks kui väga vaja on 😛 Praegu juba enamvähem oskab käia aga nii küll ei saa jalutada nagu koeraga 🙂 Traksid (rohkem nagu vest pigem) said soetatud autoga transportimiseks. Talle puuris üldse ei meeldinud, traksidega süles olles on palju rahulikum. Korra olen isegi rongis teda traksidega vedanud (puuriga rohkem). Aeg-ajalt viin teda linnas ka maja ette jalutama kui tundub, et tal on mega igav – saab vist natukesest nuusutamisest piisavalt ajutegevust ja mürgeldab hiljem vähem 😛

  12. Dona-Ly says

    Kuna mul oli kodus juba 3 kassi, aga tahtsin veel ühte võtta, siis mina võtsin Valga turvakodust. Kui sirvisin pilte kassidest, siis tundsin, et just tema on see õige. Pildi peal tundus, et tal hästi kurvad silmad, sellepärast otsustasingi tema kasuks. Esimesed päevad ta oli ainult voodi all. Kui ringi hakkas liikuma, siis said vaikselt paitada, aga kui järsku liigutasid ennast, siis jooksis voodi alla. Nüüd ta on ära harjunud ja magab kogu aeg minuga. Õnneks saab teiste kassidega läbi ja ka kutsikaga mängivad täies hoos.

  13. Moonika says

    Võtsin peaaegu 5-kuuse kutsika varjupaigast. Kodulehel tema pilti vaadates tuli see õige tunne ja nimeidee. Laupäeval käisime vaatamas ja jätsime “mõtlemisaja”, pühapäeval läksime järele. Esmaspäeval läksime juba tööle ehk koer hakkas kohe elama tavaelu. Nädalaga saime õues käimise selgeks, aga koduga harjus kohe ära. Õnneks pole seda nn üksindusahastust tekkinud, me muidugi oleme kõike üritanud õigesti teha, lugenud käitumise kohta, kehtestamise ja turvatunde kohta jne. Ja meie õnneks tal on ka lihtsalt eriti mõnus iseloom. Varem on kodus isased olnud, ma ei tahtnud karjajuhti võtta ja olen emase valimisega väga rahul. Opil käisime ka kohe ära, sellega peaks tulevikus kasvajaohtu vähendama. Ta on nii tore seltsiline ja koerte mänguplatsil saab teistega koos nii palju nalja. Nüüd on ta juba 2 ja ideaalne pereloom. Meil veel lapsi pole, aga teiste omi ta armastab, seega meil tuleviku osas hirmu pole. Igal juhul soovitan varjupaigast võtta ja mitte viia oma raha kutsikavabrikusse. ☺

  14. Kadri says

    Minul on kodus kaks kassi. Esimese kassi tõi mulle naabrinaine paariks päevaks hoida, kuna loomakliinikusse kus ta töötas, pressis end sisse üks hulkuv kass. Kes muideks näeb välja täpselt samasugune kui sinu Elli. Tänaseks päevaks on elanud kass nimega Kiisu minu juures juba üle 7 aasta.( paar päeva hoida, eksole😁) Ma oletan, et kuna Kiisu elas pikalt tänaval ja oli väga nälginud ,siis nüüd on ta mulle väga tänulik kodu pakkumise eest. Ta on tõeline kaisukiisu kes magab mul põhimõtteliselt peas ( jah, vahel on tunne ,et magan läki-läkiga),lisaks ta nurrub ülikõvasti, vahel ei lase isegi tema nurrumine magama jääda🙂. Kuid ta on hea kass igas mõttes. Ja teine kass on meil oranz kassipoiss kelle ma võtsin endale kolleegi juures pojana,soovides näidata lapsele kes on kassipoeg ja kuidas ta kasvab. Oranzi kassipoisi nimi on Porgand. Ega siin väga palju mõelda pole vaja miks selline nimi🙂. Porgand on noor kass kes tahab mängida ja mürada isegi siis kui Kiisu sellest huvitatud pole. Vahel ikka mõtlen ,et tuleb ruttu ruttu kolida kuskile maale kus Porgand saaks ringi joosta ,et tal kodus igav poleks. Aga kassid on toredad ja nii armsad. Tundub ,et eriti armsad on need kes kuskilt päästetud.

  15. Gerri says

    Mina võtsin kassi hoiukodust. Kassi pilt hakkas silma Facebooki lehel ja tundsin ära, et ta minu kiisu. Lapsed soovisid juba pikka aega lemmikut (küll muidugi koera, aga kui me pidevalt ära oleme, siis pole see hea mõte. Kass saab veidi aega ise hakkama).
    Meie Lilly oli 3 aastane kui ta võtsin. Kasvanud oli koos teise kassiga. Esialgu oli tükk tegemist, et ta üldse kätte saada. Oma kodus ta paar päeva oli peidus. Me lasime tal isekeskis kohaneda ja harjuda, omas tempos nagu talle sobis. Ei lubanud lastel teda otsida ega tähelepanu nõuda. Kui ta välja tuli ja ise kontakti otsis, siis tasakesi tegime pai. Vast nädal—paar läks tal aega. Aga kuna ta oli harjunud seltsilisega, siis ta alati pahandas meiega kui kuskil ära käisime. Kräunus koju tulles ja oli meeletu tähelepanu otsimine.
    Ühel päeval kuulsin, et mu hea sõbranna isale oli tiine emane kass hoovi visatud, aga isa oli nii vana ja ei saanud ise aidata. Sõbranna võttis kassi enda juurde, lasi poegida, otsis poegadele kodud. Enamik poegi olid omaniku leidnud, oli jäänud veel broneeritud isane ja üks ülimalt uudishimulik emane, kellel veel uut omanikku polnud. Olime Tallinnasse minemas ja mu sisetunne ütles, et me tuleme ilmselt selle tillukese pojaga koju. Ja tulimegi. Lilly sai omale pisikese kaaslase. Esialgu läks neil aega üksteisega harjumisel, aga Lilly enam nii ei pahandanud kui enne ja nad said koos mängida.
    Üürikorteritega on minu arvates väga keeruline. Puudub kindlustunne. Mina olen lastega pidanud seetõttu väga palju kolima, et otsustatakse maha müüa või ise tagasi tulla jne.

    Kõike head pisikesega!

  16. Mare-Elle says

    Minu kiisu, kel nimeks Kiisu :), jõudis minuni fb vahendusel. Ma nägin kuulutust, kus pakuti kiisupoegi, et pere kassil olid sündinud kiisud ja neile otsiti uusi kodusid. Rääkisin korteriomanikuga ja ta oli nõus minu sooviga. Varsti tuli aeg mul kolida välismaale, täpsemalt USAsse. Polnud kindel, mis ma Kiisuga teen, sest mõte temaga koos lennata ja kolida oli päris hirmus. Õnneks valisin ta siiski kaasa võtta ja ma usun, et see on minu elu üks parimaid otsuseid. Nüüdseks elame juba Jaapanis. Kiisu sai taas lennata (mis talle üldse ei meeldi) ja me oleme endiselt koos. 😉 Pärast Jaapanit kolime tagasi USAsse mingi aeg. Tõesti väga õnnelik, et võtsin ta kaasa. Ta teeb mu elu nii palju rikkamaks ja ajal mil abikaasa eemal, on nii tore kui seltsis meid enam (meil ka buldog).

  17. Annika says

    Endalgi on kodus kaks kassi. Esimesega läks nii, et gümnaasiumis õppides rääkis õpetaja üks tund, et neil on maal kass poeginud ning pisikesi nad kahjuks endale jätta ei saa. Et äkki leidub keegi, kes võtaks mõne endale? Mõeldud tehtud! Enne seda oli ka kodus olnud lugematu arv hamstreid aga suuremaid loomi mitte. Suutsin vanematele augu pähe rääkida ja paar kuud hiljem oligi meil kodus täitsa esimene kass.

    Teise kassi võtsime circa 3-4 aastat tagasi varjupaigast, lihtsalt kuidagi läks nii et esimese kiisuga harjusime väga ära ja tahtsime, et rõõmupalle oleks kodus rohkem. Kassid ei saanud omavahel väga pikalt läbi ning suhtluse soodustamiseks ostsime neile Feliway (https://www.petcity.ee/shop/products/5206/feliway-difuusor-ja-taitepudel-48-ml). See täitsa toimis! Soovitan väga, eriti kui kiisu on arglikum ning vajab paremaks sisseelamiseks veidi abi. 🙂

    • m says

      JAA! Feliway toimib ka kassi uude koju viimisel, et kassil oleks kergem kohaneda. Feliwaysi on erinevaid, niiet tuleb loomapoest või kliinikust igaksjuhuks üle küsida.

  18. Kairit says

    Meie kiisuga oli selline huvitav lugu, me ostsime maale maja. Siin majas elas varasemalt 2 kassi, omanik küsis kas me võtaksime kassid edasi enda hoole alla, kuna tal pole võimalik neid kaasa võtta. Mu elukaaslane teab, et olen kasside järgi hull, oli asi otsustatud! Siis juhtus aga see, et kas kassid solvusid või midagi, aga nad olid kuid kadunud, me nägime neid liikumas ja hiilimas kodu ümber, aga nad ei andnud end kätte. Lõpuks meil siiski see õnnestus. Musta värvi saime enne kätte, hakkasin teda kodustama ja lepitama endaga ja valge saime ka kuu aega hiljem kätte. Siis tabas mind järgmine üllatus, nad ei saa omavahel enam läbi. Valge kass hakkas käima kogu aeg mu elukaaslase töö juures(asub meie kodu läheduses) ja siis ta jäigi sinnna! Paraku läks ta liiga julgeks ja hooletuks, et see sai talle saatuslikuks 🙁 Nüüd on kodus meil vaid must alles. Kass on väga-väga sõbralik, ta ei ole meie 5aastasele pojale siiani mitte midagi teinud, pigem kardab tema last! Valdavalt elab ta meil toas, vahel käib tiiru maja ümber õues, aga muidu on toas ja naudib oma vanaduspõlve!

  19. Liina says

    Mina võtsin pea 10 aastat tagasi endale “tänavakassi”. Pidasime jaanipäeva tuttava juures ning sinna oli kuu aega varem tulnud võõras tänavakass poegima. Üks eriti agar kuu vanune kassipoeg, kes oli pesakonna teistest kassipoegadest erinevat värvi, jäi mulle silma ning nii ta minuga koju kaasa tuligi. Parim kass kellega kokku puutunud olen (ja neid kokkupuuteid on palju olnud töö tõttu). Väga seltskondlik, mänguhimuline (hoolimata oma vanusest), saab läbi teiste kasside ja koertega ning lastega. Oma krutskeid ja eripärasid tal on, kuid aastatega olen nendega nii ära harjunud, et ei pane enam tähelegi (nt armastab ta “rünnata” paljaid varbaid 😀 ).

    Kiiremaks kohanemiseks soovitan praegu mitte palju võõraid inimesi korraga külla kutsuda. Ja kui kass on mingil põhjusel peidus, siis ei tohi teda sealt välja kiskuda (võib isegi kallale tulla hirmu tõttu). Edu uue sõbraga!

  20. Kätlin says

    Mina võtsin samuti Turvakodust ühe vahva kiisupoisi. Kuna ma käisin tööl ja kiisu jäi üksi koju, siis tema pättustest oli näha, et tal on üksi igav. Seega, mõtlesin, et lapsendan talle venna ka. Mõeldud tehtud – leidsime ühe kiisupoja, kes oli VÄGA kartlik, eriti inimeste suhtes. Läksin riski peale välja, et ta võibki jääda diivani alla elama ja et temast sülekassi ei saa. Minu rõõmuks said neist head sõbrad ja tänu teisele kassile sai temast ka seltsiv ja mänglev kiisu. Kuna nad olid nüüd kahekesi, jäid pahandused ka tegemata, sest nad said koos omavahel mängida 🙂 Niiet igati win-win olukord ja olen oma otsuse ja valikuga väga rahul!

  21. Agnes says

    Nii tore lugu! Mulle meeldivad samuti koerad, kassid, kõik koduloomad ja mul on nii kahju nendest kellel kodusid pole. Samas tuleb tõdeda et neid loomi on liiga paju. Ma olen viinud küll neile tekle ja toitu, kuid rahaliselt toetada ei näe ma väga mõtet kuna ma ei saa kindel olla et see raha läheb reaalselt neile.
    Aga umbes 7 aastat tagasi võtsin koos vanematega varjupaigast koera, kutsikana umbes 4 kuu vanune oli. Algus läks veidi raskemalt, kuna oli arg ja me polnud üldse ette valmistunud, ei teadnud mida teha jne. Esimese asjana kui koju jõudsime pesin ta ära, sest tal oli rõve varjupaiga ja pissi lõhn küljes. Kasvatamine läks kuidas läks aga minu emale on ta ääretult kallis ja väga hea kaaslane.
    Btw võtsin omale eelmine aasta koera (tõukoer) kelle nimi on ka Elly 🙂.

    Üürikorteriga mul kogemusi pole, kuna käin ülikoolis, tööl ei käi ja elan vanematega siis

  22. Kiks says

    Tore, et oled otsustanud võtta tuvakodu kassi. Olles ise aastaid hoiukoduks (enam mitte) võin julgelt väita, et varjupaiga kass on väga tänulik ja kindlasti näitab seda varsti ka välja. On ka endal olnud väga pelglik kass, ning läks aega 1,5 aastat kuni proua lubas end musitada ja kaisutada, seda küll suure ettevaatlikkusega. Niiet siin kohal on tähtis järjepidavus ja kannatlikkus, aega võib võtta aga asja saab :).
    Veel tahaksin südamele panna, et kodukassil ei ole vaja kaelarihma, see on neile väga ebamugav ja stressi tekitav. Kaelarihm, kus on kelluke küljes, on mõeldud õuekassidele, et linnukesed kuuleksid jahti pidavat Kiisut! Seega kasutamegi rihma ainult kevadel, kui lindudel on tibud ja kassid meiega maal on ja oi kuidas nad seda jälestavad.. aga peab kandma 🙁
    Ja see sõna on graveerima* 🙂

  23. C says

    Minu kass oli 12 kui ta varjupaigast võtsin. Arvestasin variandiga, et hakkab elama oma elu minuga samal pinnal. Aga juba samal õhtul tuli ta minu vastu end hõõruma. Paari kuu möödudes ei suutnud sõbrad ära imestada, et kass on minuga nii lõhikest aega.
    Tänaseks on kass juba 14, koos elanud üle aasta. Memmekamat kiisut annab ikka otsida. Iga õhtu tuleb mind mudima, magab üldjuhul suht kaisus. Hommikuti kui magan tema silmis kaua, tuleb vaikselt müksama.
    Ma arvan, et me oleme mõlemad tänulikud, et me üksteist leidsime.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga