Haavatavus on voorus

Postituse panin kirja juba üle nädala tagasi, kuid avalikustama olen valmis nüüd:

Huhh, see tuleb üks ränk postitus. Ma kohe ei oskagi kuskilt alustada. Olen lükanud teile paljustki rääkimist juba pikalt edasi nagu olen seda teinud ka pere ja lähedaste puhul. Ma lihtsalt… olen justkui sulgunud. Ei, elu ei ole ainult lill nagu pealtnäha paistab. Jah, naeratused, mida näete, on tõelised, aga ka tõeliselt harvad olnud.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

MUAH – Jenni Korjus
Foto – Kersti Niglas

Mäletate postitust, mil kirjutasin, et motivatsioon treenida on kadunud? Asjad olid juba siis hullud, kuid ma eirasin fakti ja pressisin läbi tahtejõu elus edasi. Manasin näole laia naeratuse, sihikindlad silmad ja pühkisin pea probleemidest puhtaks lootuses, et elu läheb ise rööpasse tagasi. Ma eirasin probleeme sooviga olla teile ikka ja jälle eeskujuks, motivatsiooniks ja näitamaks, kui paljuks me oleme võimelised, kui elus pingutame. Sest ometi vajas mu raamat kirjastamist ning olnud nii palju vaeva sellega näinud juba, ei saanud ma jätta selle turundamist ju tahaplaanile!

MUAH – Jenni Korjus
Allikas: Õhtuleht

Raamatuesitlused olid parimad mu rasketel aegadel. See tugi ja armastus, millega te mind üle kuhjasite oli meeletu! Käisin nii Tallinna, Tartu kui Pärnu lugejate ja jälgijatega tutvumas, keda oli kokku nii palju! Tundsin, kuidas kõik need kallistused andsid jõudu sulgeda taas silmad oma probleemide ees, astuda raskustest kivinäoga üle ja jätkata purssimist. Mõtlemata isegi, et kui tuled lähevad kustu, siis komistan ma iga kivi otsa niikuinii ja kukkumine on hoopis valusam. Ma soovin, et mitte keegi teist ei alahindaks probleeme ja raskusi elus. Need kivid peab teelt kõrvaldama, mitte neist üle astuma! Ma sain seda rängalt omal nahal tunda.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

MUAH – Jenni Korjus
Foto – Kersti Niglas

Kes palju teeb, see saab ka palju kadedust ja viha tunda. Noh, nii ka minuga. Olen jäänud mõnele üha rohkem jalgu ja inimesed lahmivad, mida sülg suhu toob, mõtlemata tagajärgedele. Muidugi pole nende asi muretseda minu elu pärast või kas nende sõnad võivad mind rajalt välja lüüa või haiget teha. Peaksin ju esmajoones seda ise tegema. Aga mis siis kui inimene on katki, on elanud üle suure kaotuse ja tunneb justkui variseks iga hetk kokku? Kas sellise teadmisega suudaksid ikka öelda kõike seda? Kas suudaksid vaadata selle inimese lüüa saanud silmadesse ja öelda kõike seda, mida arvutiekraani taga mõtlematult kirjutad?

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

MUAH – Jenni Korjus
Foto – Kersti Niglas

Ma ei süüdista neid, kes on mind kritiseerinud, minust halvasti kirjutanud või rääkinud. Uskuge mind, ma elan selle üle, täitsa tuimalt kusjuures, sest ma oskan ka iseennast hästi kritiseerida, kuid vähemalt konstruktiivselt. Küll aga soovin, et me mõtleksime rohkem enne, kui viha enda seest vallandame. Keda me selle vihaga aitame? Kas ma olen seda tehes parem inimene? Kas see inimene, kellele me selle suuname, tuleb sellega toime? Järsku on tegemist nõrga inimesega, kes elab raskelt midagi üle ja otsustab sinu “eneseväljenduse” peale endale liiga teha? Mõelge palun sellele. Kelle jaoks sa tõeliselt pead seda kõike kirjutama/rääkima… Kas tõesti vaid enda ego nimel? Kas selle asemel, et inimest põrmustada, ei tunne sa tõesti hoopis vajadust teda aidata? Mulle lihtsalt ei jõua pärale inimeste sügav kibestumus ja viha. Minul on see kausike täis kaastunnet ja armastust, ka kõige õelamate inimeste vastu.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

MUAH – Jenni Korjus
Foto – Kersti Niglas

Ikka ja jälle kirjutatakse mulle: “Tahame rohkem sind, vähem reklaami”, “Tahame näha sind naturaalsel kujul, mitte fotoshootidest pilte” jms. Ilusad palved muidugi, ma ei eitagi seda. Aga kas olete mõelnud ka, miks ma teen kõike nii nagu teen? Miks olen jõudnud siia, kus ma kirjutan vähem endast, oma perest ja kallimast, oma nõrkustest ja vigadest? Miks mulle meeldib suunata postitusi seest väljapoole ehk lugejate probleemidele ja aidata neile lahendust leida?

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Vastus on lihtne. Ma olen inimene. Ka mina olen haavatav. Ja kas teate kui palju kergem on lasta haavata ja kritiseerida enda fassaadi? Kui tühised on minu jaoks kommentaarid ja arvamused ala “Noor plika, kes on üleni “ vōlts “ ja sööb midagi ökost ja puhtast loodusest ja hoolib oma kehast? Et mida, silikon-plast rinnad ja kunstküüned/ripsmed on mingi arvamusliider veganluse ja tervislikkuse teemadel kaasa rääkima, naljakoht!”, “Ma ei saa ka aru kuidas ta inimestele eeskujuks on – nii võlts ikka annab olla. Juuksepikendused, kunstrinnad, kunstküüned ja ripsmed, kontuurmeik. Ja siis jaurab, et armasta ennast sellisena nagu oled.” jne. Heh, need on tõelised kommentaarid, millega pean tegelema alatihti, jah. Inimesed on, leebelt öeldes, terava keelega ja täis õelust!

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Ja mis on viga enda eest hoolitsemisel? No jumal, tehke mulle see selgeks! Tänapäeva maailmas on niiii palju ilusat, nii palju võimalusi, nii palju põnevat! Kui sulle ei meeldi, siis ära kasuta neid võimalusi. Aga miks pead vihkama teisi, kes armastavad katsetada elus uusi asju? Kellele meeldib oma ilu veelgi rohkem komplimenteerida? Kas tõesti tahate, et kõik naised oleks ühte tegumoodi, ühel arvamusel ja sama maitsega? Kuhu jääb suhtumine, et las igaüks elab oma elu, teeb oma valikuid ja leiab iseennast ja mis talle meeldib? (PS. Täna oli mul intrigeeriv intervjuu raadios Sky Plus, kus puudustasime palju postitusega seonduvaid teemasid. Kuula siit: http://static.skyplus.fm/podcast/hommik/plus_2017-11-28_09-00-00.mp3)

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Jah, ma katan oma küüsi geellakiga, sest mul on lapsest saati üks õnnetu vigastus, mille ainsaks lahenduseks ühel küünel on geellakk, et ma ei peaks selle küünega koguaeg valudes olema või üldse küüneta jääma. Jah, mul on juuksepikendused, sest panin need bikiinifitnessi lava jaoks ja armusin ära nendesse. Punasest värvist on saanud mu trademark ja kuigi mu oma juuksed on pea sama pikad, siis ei soovi ma neid intensiivse värviga kahjustada. Jah, ma käisin rinnaopil, sest olin eluaeg unistanud rindadest, mida mulle looduse poolt kunagi pole antud ning millest ei jäänud pärast bikiinifitnessi enam midagi alles. Jah, mulle tehakse fotoshootide ajaks kontuurmeik, mis on täiesti normaalne või mis? Muidugi tahavad inimesed oma peas kohe mõelda, et mul on siis muidugi ka ripsmepikendused, botox siin ja seal ja igapäevaselt kontuurmeik.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

MUAH – Jenni Korjus
Foto – Kersti Niglas

Heidame minu kõrvale ja mõtleme nüüd naistele. Kui paljud naised hoolitsevad samal moel oma keha ja välimuse eest? Kui paljud on lisaks veel igasugu protseduure teinud? Külastavad solaariumit, kannavad ripsmepikendusi, värvivad juukseid, on teinud kortsudevastaseid protseduure jpm. Kui palju te aga teate, kes mida teie ümber on teinud? Kui kindlad olete, et te ise kunagi ei tee midagi sellist? Kuidas on teil õigus teise naise otsust enda keha üle üldse kommenteerida ja hinnata teda inimesena VÄLIMUSE järgi? Mida ütleb see sinu kohta? Kui pealiskaudne sa oled? Ma võiks üleöö kasvõi sugu vahetada, kas ma olen homme uue huumorisoonega, kaotanud pooled ajurakud või unistan uutest asjadest elus? Kui mulle nii sobib, siis ausalt öeldes on mul üks-kama-kõik, mis teised sellest arvavad. Sest igale otsusele elus on olemas heiterid. Nagu olen ka varem näiteks toonud, kui annetaksin lastekodule 1000 eurot, siis leidub ikka neid, kes kutsuksid mind egoistiks, et ma rohkem ei annetanud. Seega keskendu vaid iseenda õnnele, kõik muu on tühine tänavamüra.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Ja seepärast on mul niiiii palju kergem lasta teil lõputult tümitada oma fassaadi, mis on ehitatud nüüdseks nii tugevaks, et mitte miski seda ei lõhu (kuigi GOTi the Wall tõestas meile vastupidist, haha). Ja siis te ootate, et ma langetaks oma fassaadi ja avaks end teile täielikult. Aga mis minust siis alles jääb? Siis leitakse viis kritiseerida kõike seda, kes ma inimesena olen, mida tunnen ja milline ma kõige loomulikumas seisus välja näen. Ja need kommentaarid, vot need teeksid haiget. Sest see hetk on tõeline mina rünnaku all ja mul pole kedagi seda kaitsmas.

medemis-merilin-taimre-paljas-porgand-rind-rinnad-implantaadid-silikonid-kunst-lõikus-operatsioon-mm-kliinik-mare-malva-ilu-plastiline-kirurgia

Ma ei ütle, et ma oleksin väljaspool blogi teistsugune või varjaksin ennast mingi maski taha. Teate ju, et seisan aususe ja läbipaistvuse eest. Olen leidnud lihtsalt kuldse kesktee. Ma ei kirjuta blogis niivõrd oma eraelust. Kui on ka postitus, kus räägin iseendast, siis kokkuvõttes jõuan ma siiski probleemi püstitamiseni ja postituse eesmärk on algatada arutelu, mis pakuks lugejatele inspiratsiooni või lahendust. It’s not about me, myself and I. Seega ma ei ava end teile kunagi täielikult, küll aga piilub see pisike tüdruk iga postituse ridade vahelt välja ning näitab, et on siin teiega. Ja mul on täiesti kahte tüüpi lugejaid, need kes näevad seda tüdrukut ja lehvitavad talle ning need, kelle jaoks ridade vahesid ei eksisteeri. Nende jaoks kaob postituse kogu mõte ja väärtus sellega, kui näevad ühtegi reklaami, eirates fakti, et see on mu töö ja leib laual. Olenemata sellest, kas postitus siiski oli abiks või mitte. Need on must-valged inimesed. Ja kui ma taskulambiga ridade vahel ei vilguta, siis mind ei märgata.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Ma tahaksin arvata, et InstaStory on üks koht, kus võite mind tundma õppida. Kus jagan vahetult oma elu, näete mind tagasihoidliku välimusega ja pigem dressides. Koht, kus te kõnelete minuga enim ja mina teiega. Koht, kus ma küsin teie arvamust, et pakkuda teile ikka ja alati rohkem. Koht, kus ma esimest korda elus näitasin avalikkuse ees oma aknearme ning vastuarmastus oli suur! Ilmselt on ka akne mänginud olulist rolli, miks mind niisama lihtsalt avaliku tähelepanu ees meigipõhjata ei näe. Kes selle käes kannatanud pole, ei kujuta ettegi, kuidas see enesekindlust laastab. Ja nüüd mõelge veel, kui olla avaliku elu tegelane ja tähelepanu pole sul mitte vaid ümbritsevatelt inimestelt, vaid kogu Eestimaalt. Kas julgete veel ette heita mulle mu valikuid? Kui see on viis, kuidas tulen toime oma raskustega, kriitikaga ja teiste naiste shaminguga nii, et ma suudan ikka pea püsti hoida ja õnnelikult ning sihikindlalt edasi rühkida oma unistuste nimel, siis palun austage mu otsust.

Ma olen aina rohkem lasknud fassaadi alla poole ja plikatirts lehvitab teile ka tihedamini. Mul on plaanis varsti lõpuks ometi (lugejate suure soovi peale) avalikustada oma akne pildid. Ma ei tee seda ilmselgelt enda nimel, sest mulle see ju kasuks ei tule (meedia kindlasti lahvatab sellest sekunditega ja ma saan suure kriitika osaliseks), kuid kui see samm süstib igaühte, kes sarnase mure käes vaevleb, enesekindlust ja usku sellesse, et asjale on lahendus, siis ma olen valmis selle sammu ette võtma! Ma lihtsalt pean end koguma ja vaimselt olema valmis võtma vastu kogu sellega kaasnevat sõimu ja laimu.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Ühe sõnaga, raske, nii kuradima raske on elada kõike alati läbi avalikkuse ees. Nagu aimasid mõni aeg tagasi mu murdumist lähedased, nähes, et ma pole enam mina ise, märkasid seda ka tähelepanelikumad lugejad. Ja selle varjamine tegi mulle vaid rohkem haiget. Nii pidin ma vaid mõni päev pärast lahkuminekut Delfi TV laivis ja saalitäie rahva ees Töötukassa Karjäärimessil (jah, see sama üritus, kus käis Marimell ja pärast mida lahvatas järjekordne “blogijate skandaal”) vaimselt pea kokku varisema, kui esinesin oma motivatsioonikõnega. Esinesin tugeva ja sihikindla naisena, kes seesmiselt antud hetkel oli sootuks põrmustatud. Seostades osa oma jutust Ukuga, mattusid silmad sekunditega pisaratesse. Neelasin aga emotsioonid alla ja jätkasin nagu ei tunneks ma midagi. See tunne, tunda üht ja näidata teist, laastas mind. Seega ma võtsingi nüüd kätte ja otsustasin näidata, et haavatud olla on okei. Ükskõik kui motiveeriv influencer ma ka poleks, siis pean ma näitama veel enam, et raskustega toime tulek on kõige suurem saavutus ja julgus üldse. See on see, milles ma praegu soovin teid motiveerida.

Nagu hiljuti Ukuga avalikustasime, siis meie suhe on leidud lõpu. Ma austan seda inimest hingepõhjani ning tunded tema vastu pole grammigi muutunud. Seega igasugune tühine laim ja kommentaar meie suhte või minule lähedaste inimeste pihta, saab kustutatud. Teil pole mõtet siin arvamusnurka avada, et küsida või pakkuda, mis meie suhte lõpetas. Ei olnud mingit petmist ega vägivalda, vaid tegemist oli igati ratsionaalse ja kohati südantlõhestava otsusega. Kolm nädalat seedisin ma muutust oma peas ja südames ning tundsin, et on õiglane seda nüüd ka teistega jagada, sest ma ei taha teid petta ja manada enam näole võltsnaeratust. Küll aga oli eemalolek avalikust tähelepanust ja aeg iseendale kõige raskemal hetkel ülimalt oluline. Selline aeg tuleb endale ALATI leida ja ükskõik, kui avalik tegelane sa ka poleks, sul on õigus eraeluks.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Miks ma otsustasin avalikuks just niiviisi läbi sotsiaalmeedia tulla? Sest varem või hiljem jõuab meie lõppenud suhe avalikkuse tähelepanu ette ning soovisin igati vältida meedia mitmeid “mitte-midagi-ütlevaid-küsitlevaid-artikleid” stiilis: “Kas Uku ja Merilini suhe on jahtumas?”, “Noored käivad eraldi jne”. Nii pole neil enam ühtegi küsimust, tegid kõik portaalid oma news flashi ära, meie telefonid jäävad kõnedeta, meilboksid kirjadeta ja ongi rahu majas. Kui mõni pealiskaudselt arvab, et see oli meie viis tähelepanu otsida, siis think again, sest põhjus oli täpselt vastupidine ning seda me ka saavutasime.

merilin-taimre-paljas-porgand-elu-ausus-raskused-enesearmastus-enesekindlus-raskused-motivatsioon-inspiratsioon

Selle postituse idee on nüüd igati kaotsi läinud. Aga ma pidin saama hingelt ära, et ma elan praegu elus väga rasket etappi läbi ning te peate mõistma, et ma annan endast täpselt nii palju teile välja, kui see minu jaoks tervislik on. Sest haavatavus on inimese juures ilus. See teeb meist inimese. Ja kui, kallike, oled samas seisus, kus mina, siis pea meeles… Ära kunagi kaota end kurbusele, vaid mõtle päevast, mil oled taas õnnelik ja kõik praegune on minevik. Nagu ütleb mu hingeinimene: “Iga üle elatud päev on samm edasi. Päevadest saagu nädalad ja nädalatest kuud. Enne kui tähele paned on valusatest päevadest saanud helge tulevik.” Võtkem eeskuju loodusest. Ka pärast nädalast tormi paistab päike taas.

 

Armastan teid kõiki väga,
taskulambiga plikatirts.

Comments

  1. Niina says

    Alguses väidad, et oled just selline nagu tahad olla ja kõigil on selleks õigus (õige!)
    Aga siis, et ehitad teadliku fassaadi ja paistad vaid ridade vahelt.
    Kumb siis?

    Tean, et endas ja oma soovides ning olemuses järeldusele jõudmine on keeruline. Eriti rasketel aegadel ja mõned ei jõuagi kunagi sinna. Seega polnud eelnev kriitika, lihtsalt mõtlemisaine ja vihje, et mis lugejaid siin segadusse ajab.

  2. Triinu says

    Esimest korda ma tunnen vajadust Sulle kirjutada siia, kommentaariumisse. Ma ei hakka valetama, et minu arvamus sinust on olnud alati tõusude ja mõõnadega – alguses olid sa armas tüdruk, kes läks maailma avastama. Tänaseks päevaks ma näen sinus sarnasust iga teise toidu- ja fitnessblogijaga ning ka palju sinu mainitut (võlts välimus, palju reklaami jm). Mind kui inimest vahel ärritab, miks on sinu blogist saanud kui reklaamkanal – kas siin üldse midagi tõelist enam on või on see kõik kinni makstud? Ma saan inimesena siiralt aru, miks sa seda teed. See on sinu töö ja sa teenid sellega elatist nagu iga teine oma igapäevase tööga.

    Mul on väga hea meel, et sa avaldasid sellise postituse. Pärast seda postitust, näen ma jälle seda sama tüdrukut kes läks maailma avastama – siirust. Ma ei oska muud lisada, kui et – tead pisar tuli isegi silma! 🙂
    Ma soovin sulle palju edu ja kordaminekuid. Ära unusta – jää alati iseendaks, kõnni sirge seljaga edasi ja aja oma asja.

    Soovin Sulle edu ja kordaminekuid elus!

  3. Jaanika says

    Mina olen uskunud ja kavatsen ka edaspidi uskuda, et Sinu töö kannab vilja. Positiivselt. Mina olen alati imetlenud Sinu pealehakkamist ja energiat seda kõike teha. See energia on kadestamisväärne, kuid mitte miski hea siin elus ei tule ilma ohverdusteta. Et jõuda niipaljude inimeste südameni oma tegemistega, see nõuab higi ja pisaraid ja kole on lugeda, kuidas on nii palju inimesi, kelle egot see mingil põhjusel riivab ning nad oma arvamust tagasi ei hoia. Mind oled sa ikka ja jälle motiveerinud, sest kui on juhtunud olema äärmiselt tujutu päev ning juhtun nägema Sinu pilte treeningust, siis olen end alati kokku võtnud ja hantlid kapi alt välja võtnud ning tunnen end peale trenni jälle palju paremini. Meil kõigil on raskemaid ja kergemaid perioode elus, kõige raskem ongi lasta sellel positiivsel maskil langeda ja näidata end täiesti haavatavana ja murtununa. Tugevatena näivatelt inimestelt ei kipu keegi küsima, kas kõik on korras? Eeldatakse, et Sa ei oskagi olla nõrk, õnnetu või pisarates…Seega, Sa oled väga tubli, et julgesid end näidata täpselt sellisena nagu hetkel end tunned. Minus pole kübetki kahtlust, et varsti on Sinu hinges taas tugevust ja jõudu ja päikest, et vapralt eluga tõtt vaadata 🙂

    • says

      Suuuuur suuur aitäh! Ma sain isegi sellest postitusest tohutult energiat ja tugevust. Nii palju parem oli olla kohe. Nüüd olen taas töölainel ja valmis maailma vallutama ja positiivsusega nakatama! 🙂 Kallid sulle!

  4. M says

    Tea, et me oleme sul alati olemas ja we got your back, hang in there 💕💪🏻

    Ja väga tublisti said raadiosaates hakkama, vastik oli kohe kuulata seda üleoevat ja labast kivisaart😒

  5. Kats says

    Mina avastasin su blogi puhtjuhuslikult internetist, ja ei arvanud ka sellest alguses suurt midagi.
    Kuid nüüd, seda postitust lugedes, tõusis mu arvamus sinust veelgi..
    Ma tean mis tunne on kellegiga oma teed minna – ja kui veel keegi selle teema tõstatama peaks ja ma peaks kellegile aru andma a la “et mis siis juhtus” jne oleksin ma ilmselt läbinisti ja lõhki katki
    Muidugi , mina pole ka mingi avaliku elu tegelane – aga ma imetlen su tugevust. Mina sinu olukorras ei oleks suutnud head nägu teha ja avalikult üles astuda.

    Need teadjad-preilid siin kes arvavad endal õiguse olevat siin parastada umbes nagu “sind on hoiatatud” vms, käigu pekki ausalt – südant sundida ei saa ja olen üsna kindel et needsamad “õnnetud” heiterid on sisimas nii kibestunud ja ise oma elu jooksul mitmeid vigu teinud. Miks peaksid sellised inimesed üldse kuskil sellisel teemal sõna võtma?

    Muidu, su blogipostitused on tõesti inspireerivad ja alati annavad mulle head motivatsiooni edasi liikuda ja mitte alla andma 🙂

  6. BE says

    Pea püsti printsess, muidu kukub kroon maha ! Tõesti see postitus oli väga siiras ja imetlusväärne, paljud ei julgeks sellist postitust teha. Inimesed meie elus tulevad ja lähevad, on ka inimesi kelle nopime ise väla, kuid olen jõudnud iseälja, kuid olen jõudnud arusaamisele, et kõik on käinud midagi õpetamas ja olen selle eest ääretult tänulik. Pole küll su truu blogi jälgija kuid nii palju kui olen lugenud oled jaganud mulle väga palju motivatsiooni ja positiivseid emotsioone. Olen märganud meil ka palju sarnaseid jooni. Olen ka ise jääraplika, mõistan täielikult sinu väljaütlemisi ja ausust, isegi kui see inimestele ei meeldi on see sinu blogi ja sina otsustad kuidas, kuna ja miks. Kui see osadele inimestele ei meeldi ei puutu see sinusse, keegi ei käsi neil lugeda. Kuid nagu ka kommentaaridest näen, siis on neid kellele meeldib palju rohkem ja see on tähtsam ! Ei tohi pead norgu lasta, me ei saagi kõigile meeldida. Lugedes neid negatiivseid kommentaare siis ära lase end heidutada. Mina isiklikult olen õppinud saama teiste negatiivsusest energiat, et olla ise positiivne ja rühkida oma eesmärkide poole edasi. 🙂
    Mind ajavad kohutavalt naerma kommentaarid “armasta ennast nii kuidas oled” on sinu suust nii fake kuna sul on silikoonrinnad, sa meigid ennast ja 100 põhjust veel. Ka mina olen jõudnud oma eluga sinna maale kus ma armastan ennast nii kuidas olen. Kunagi olin ma liiga peenike, siis jälle liiga paks. Kuid seda teiste jaoks, ja seda hakati sisendama minusse ja ma uskusin seda. Mind tambiti nii mudasse, et ma läksingi trenni ja lõpptulemus oli see kus ma ei suutnud enam peeglisse vaadata, sest ma võtsin enda jaoks liiga palju alla, et polnud enam mida vaadata ja minuga poldud ikka rahul. Siis ma otsustasingi, et aitab, ma lülitasin endas sisse pohhuismi nupu teiste arvamusest ja hakkasin elama endale. Ma jõudsin sinnamaale, et nüüd ma armastan ennast just oma venitusarmide, pisikeste volitde ja kõigega. Kuid inimesed ei saa aru, et armastus ise enda vastu ei tähenda seda, et nüüd ma jäängi ühele kohale seisma. Armastus ise enda vastu tähendab seda, et ma ei võrdle enam ennast teistega, vaid ma vaatan lihtsalt ilusat naist imetlusega, sest ta ongi ilus, ma ei uputa ennast kadeduse sisse, ma ei ole enam endaga konfliktis, ma olen valmis eristuma hallist massist. Armastus ise enda vastu ei tähenda perfektsust, keegi meist pole perfektne. Armastus ise enda vastu tähendab seda, et sa hakkad märkama endas vigu, sa oled valmis elama koos nende vigadega, aga samas ka tead, et alati saab paremini. Edasine on sinu otsus, kas sa jäädki ühele kohale tammuma või püüdled edasi. Ning kõik otsused mis sa teed, teed vaid ise enda jaoks.
    Samamoodi geelküüned ei tähenda seda, et sa oleks jube fake. Geelküüned näitavad seda, et inimene hoolitseb oma välimuse eest. Ma just arutasin oma isaga geelküüntest, ta ei saanud aru, et miks ma neid kannan. Küsisin tal, et “kas sulle ei meeldi kui naisel on ilusad ja korras käed ?” sain vastuse “aga sa oled mu tütar, ma ei vaata su käsi” kui palusin tal selle tütre asja kõrvale jätta ja mõelda nagu mees vaatab naist siis ta nõustus sellega. Ma ei näe põhjust osta omale koju hunnikutes küünelakke ja teha seda kodus iga paari päeva tagant kui mul on võimalik panna küünele geel mis püsib vähenalt 1,5 kuud. Mis seal vahet on kas sul on peal küünelkk või geelküüs ? Geelküüs on lihtsalt mugavam ja aega säästvam. Samamoodi on ka ripsmepikendused. Ja ka meik ja kontuurimine. Mina olen jõudnud oma minaga sinna, et ma ei meigi ennast, vaid vahel siis kui ma väljas käin. Kuid olen kindel, et need kommenteerijad kes siin vinguvad selle kallal, kannavad ka ise vahel meiki, kas te ei tunne ennast ilusamana
    Täiesti jaburad on ka kommentaarid “Oled väga vastuoluline inimene. Ühest küljest “I don´t give a fuck” inimene, teisest küljest järsku “Olen nii katki ja kõik haavab mind”. Ja ka mina olen “I don´t give a fuck” teiste inimest arvamuse, kommentaaride ja tegude suhtes. Kuid kindlasti ei ole ei mina ega ka Merilin esimesed ega ka viimased sellised inimesed. Kuid see ei tähenda, et me oleme robotid, et me oleme täiesti tundetud. Kindlasti need kibestunud ja vastikud kommentaarid riivavad meid, kuid me ei lase neil oma elu häirida. Kuid paratamatult, tekib ka olukord kus meil on tunded, kus ka meie saame haiget ja kahjuks just sellistel hetkedel hakkavad ka need kibestunud inimeste kommentaarid, arvamused ja teod. Täielik jaburus on ka inimeste kommentaarid teise rahakoti kallal, Ja muidugi ka need “ära hala” ja “pikk jutt, sitt jutt” kommentaarid. No andke andeks. Keegi ei käsi teil lugeda kui ei meeldi. Kuid ei, inimesed on nii kibestunud, neil on oma elu vast juba nii pekkis või nende elu on nii igav, et tulevad ja halkkavad torkima ja ilkuma teiste inimeste elu ja otsuste kalla. Jumal inimesed mis teil viga on ?!

    Sinule Merilin jõudu ja jaksu, sa oled tugev ja imetlusväärne naine koos oma headuse ja samas ka vigadega ! Alati ei saa olla kõigile meelejärgi 😉

    Parimate soovidega 20 aastaje jääraplika 🙂

    Mõtlesin tükkaega kas postitan selle kommentaari või ei, kuna pole kunagi ühtegi Blogi kommenteerinud niimoodi. Kuid tundsin, et see “Armastus ise end vastu” mida puudutatakse iga su postituse all puudutab ka kuidagi mind. Ning midagi kaotada ka pole 🙂

  7. Kadri says

    Miski selles postitused jäi mind kummitama.

    Ma kahjuks ei näe siirust ja enda avamist. Ma näen valu ja ma näen väga sügavat ebakindlust. Aga mitte haavatavust. Vaid just vastupidi, mitmekordsete müüride ehitamist enese ümber.

    Mulle meenus üks seik. Mul oli sõbrannal üks väga kaunis sõbranna. Alati blondid kiharad lokki seatud, kontuurmeik, trimmis jõusaali lihased ja kunstpäevitus. Kallid kullast ehted ja luksuslikud riided. Imetlesin teda. Vau, milline Naine! Kord oli meil naiste juturing. Indiaani traditsiooni järgi jutupulgaga, kus räägib vaid üks inimene korraga kõik südamelt ära ja teised kuulavad kuni jutupulk jõuab järgmiseni. Ma olin hämmingus kui häbelik ja ebakindel see välimuselt nii hoolitsetud naine oli. Ei saanud sõna suust, vaatas ebamugavusest maha ja ohkas. Keerutas jutupulka, et mis ikka tema oskab öelda… pole tal midagi erilist… Tuli välja, et tal pole aastaid mehega suhet olnud, mehel avalik armuke. Koos on veel vaid laste pärast ja naisel suur hirm lahkuda, sest naine ei käinud tööl ja oli nii ebakindel ja ei tulnud üksi toime. Kui palju valu ja sisemist hirmu seal oli.
    Rääkisin juhtunust hiljem teisele sõbrannale, et imestasin kuidas nii kaunis naine saab olla nii madala enesehinnanguga. Teine sõbranna ütles selgelt ja kindlalt, et välisele ilule rõhuvad naised ongi tihti seest ebakindlad.

    Ma ei too siin paralleele. Mulle lihtsalt meenus see aastatetagune lugu seda postitust lugedes.

    Ma näen selles artiklis viimistletud läbimõeldud lauseid. Juttu, et ka minul on raske, palun olge soojad ja mõistvad. Ja iga paari mõtte tagant on arvutist otsitud ilusaimad pildid tõestamaks teistele ja iseendale, et ma olen endiselt kaunis ja imetletud ja väärtuslik.

    See kõik on väga okei. Me võime end esitleda täpselt nii nagu ise tahame. Vaba maa. Ja suhtuda ka teiste reageeringusse täpselt nii nagu ise tahame.
    Lihtsalt olles ka ise mitu aastat bloginud olen saanud aru, et mida ideaalsemalt esitleda välist, seda suuremaks muutub lõhe ise enda ja maski vahel. Ehk ilustatult enda esitlemine tekitab meis alati küsitavuse, et kas teised suhtlevad mu maski või päris minuga ja kahjuks see võib enesehinnangule mõjuda mitte just soosivalt. Kuigi võib tunduda ilusaid pilte üles laadides, et eneshinnang ju kasvab.

    Kui näidata end ehedalt. Ilma pilte idealiseerimata. Ilma ilustamata. Mitmed imetlevad pilgud kaovad. Aga need vähesed, kes jäävad, on sinuga sinu tõelises olemuses. Pole vaja enam olla alati tugev ja alati perfektselt hoolitsetud ja sätitud. Ja siis see enesearmastus ja enesekindlus on päris. Tugev ja kõigutamatu. Ja siis saab ennast superilusaks tehes teada kogu oma olemusega, et mind tõesti ei huvita mida teised arvavad. Olla ilus, armastutud. Jagada armastust. Ja teada seda päriselt, et selline ma olengi, vahet pole mis välja paistab.

    Mida perfektsemalt end esitleda, sest rohkem võib tulla kurje kommentaare, kes tahavad testida, ärritada ja nuppudele vajutada. Ja tekib tunne, et kui ma veel oma aknearmide pilte näitaks, kui palju kriitikat võib siis veel tulla… aga tegelikkus võib hoopis olla üllatavalt toetav ja hooliv 🙂

    Valgust ja armastust!

    • says

      Hei, ma pole päris nõus. Ma ei tunne kuidagi end rääkides ei ebakindlalt ega vaoshoitult. Ma ei mõelnud ka postitust kirjutades ühtegi lauset läbi, vaid see sündis reaalselt ühe pintslitõmbega, kõik korraga ja minutitega. Pildid tsitaatidega lisasin, kuna mu blogil on oma stiil pakkuda midagi ka silmale lõikude vahel ja hoidsin seda joont ka antud postituse puhul. Ma ei tunnegi ei pean alati perfektne olema, aga enese eest hoolitsemine on minu valik. Mulle meeldib väljas käies meiki kanda ja vahel end üles lüüa. Ma ei viitsi ise endale mani-pedi teha ja lasen need kord kuus professionaalil teha jne. Eks siia blogisse eksib nii või naa ära kurje inimesi, kes ei tulegi mind siia otsima, vaid satuvad meedia kaudu ja ei usu kohe üldse, et selle juures mängib rolli see, kas pildid on ilusad või mitte 😉 M armastan fotograafiat ja kunsti, mistõttu on ka minu pildid alati kvaliteetsed ja kaunid ning veidrike peletamiseks ma seda kvaliteeti küll alla ei lase 🙂

      Aga aitäh mõtteavalduse eest. Põnev on teistsuguse mätta otsast ka asju näha. 🙂

  8. Mari says

    Pea püsti, printsess, muidu kukub kroon maha! 🙂
    Õnneks Sa tead isegi, et peale vihma paistab alati päike ja mis ei tapa, teeb tugevaks.

  9. K. says

    Päris julm on lugeda kuidas inimesed reaalselt kommenteerivad, et “kord oled nii tugev ja ükskõikne kriitika suhtes ning teine hetk räägid haavatavusest”. F*ck off people! Kurat te kõik kannate maske, et igapäevaelus hakkama saada ja on väga väheseid kellele oma tõelist mina näitame! Sinu töö ja elu ongi see blogi ning ikka tulevad mingid raisakotkad targutama et kuidas nii saab. See on ehe kadedus ning jumal nendega.

    Teemal kuidas saab keegi rääkida et armastad enda miinuseid ja arme ja siis paned silikoonid ning kasutad palju meiki – siinkohal tahaks tõesti midagi roppu karjatada. Enamus naisi ei viitsi( jah, EI VIITSI) enda eest hoolt kanda- meikida, teha trenni, jälgida toitumist, sõimavad neid kes seda teevad, et mõttetu tähelepanu saamiseks. Muidugi, mind ajab ka öökima kui instafeed on täis ülemukitud noori püsse, kelle elu ja figuur ning välimus paistab läbi netifiltri nii täiuslik, samas ise võitlen, et oma 2 kg suure vaevaga maha saada aga… kes käseb mul neid followda?

    Ma imetlen neid naisi kes on iga päev veatu meigiga! Ja olen kade! Mina ei viitsi end iga päev meikida sest igapäevane meigi kasutamine ei tee mu näonahale head. Samas kui olen meigitud, vaatan ise ka peeglist, et olen ilus ning tunnen end superhästi! Ehk siis mul on kõik võimalused olemas end hästi tunda. Miks peaks kellegile selle pärast näkku kargama, et ta tunneb end meigituna enesekindlamalt kui ilma(sest naised olge endda suhtes ausad, 90% meist näevad talveperioodil nagu raskelt haiged välja kui ilma mingisuguse jumeta tööle lähed). Muidugi on ka neid naisi kel geenidega on hästi läinud, midagi näos varjata pole ning pea 24/7 on veatu jume- lucky ones! Kogu selle lõigu point on see, et kui hakata kobisema meigi, kunstripsmete või küünte kallal siis see jääb kritiseerija enda laiskuse taga. Et hea välja näha, selleks peab endaga paöju vaeva nägema, lisaks ka rahaline ja ajaline kulu, eks. Lisame juurde ka need kommentaarid, et kelle jaoks seda tehakse ja ainult, et meestele meeldida. No jah? Ma tahan endale meeldida, ma tahan, et mu elukaaslane vaataks mind ka, karp maani lahti.

    Kunstrindadest – rääkisin oma hea meessõbraga kuidas mul on trenniga rind liiga lamedaks läinud ja rippu jäänud, et kui saavutan stabiilse kaalu ja enda seatud füüsilise vormi, siis lasen b-korvi silikoonid panna. Ma austan ja armastan seda sõpra väga palju aga see reaktsioon mis sealt tuli, lõi mind päris pahviks – mis mõttes ja miks ja temale üldse see ei meeldi. Pardon my french, sulle ei meeldi? Tema argument, et kui ma olen enesekindel ja õnnelik enda kehas siis miks pean ikkagi mingid pommid panema. Inimestel väärastunud arusaam, et silikoonid tähendavad automaatselt pornonäitleja XXXXXXL- gigapomme ning ainult meeste tähelepanu jaoks, sest peanupust jääb vajaka. Lisaks ka asjaolu, et kui sa räägid, et oled õnnelik iseenda nahas siis miks ikkagi tahad kunstrindu panna, vastuoluline või mis?

    Kurat ma leian, et mul on mõistusega korras, enesekindlusega on kõik hästi aga mul on endal lihtsalt kahju. Ja tahangi olla õnnelik noor püss, mitte, et keha on vormis, igapidi väga kena noor naine aga tissid ripuvad. Muidugi see mõjub ka enesekindlusele kui kellegiga kahekesi magamistuppa suunduda ning ma põen, sest tissid ripuvad. Ning ühegi “Mõtle kõik heaks”- jutuga selliseid asju ei paranda.

    Samahästi võiks lennata kraesse igaühele kes on kandnud breketeid või lasknud portselankatted hammastele panna – samasugune iluprotseduur nagu silikoonid aga keegi ei kobise, vaid just kiidetaske, et oi näe, sa oled nüüd kah hambad lõpuks korda saanud ja nii kena naeratus ja jaa, nii enesekindel kohe!

    Inimesed on kahepalgelised õelutsejad, rõõmu teeb kui naabril endast halvemini läheb jms.

    Aga! Mulle teeb rõõmu, et sa oled selline nagu oled. Ma olen su blogi lugenud kusagil sellest ajast saati kui Austraalias olid. Mitte küll nö religioosselt ning ka mul on neid hetki olnud kus mõne postituse peale mõtlen, et okei, midagi on mulle võibolla too much aga see ei ole minu elu ja minu p…set see ei torgi. Aga see inimene on õnnelik, ta ei kahjusta enda olemuse või väljaütlemistega mitte kedagi! Ma olen sulle tänulik, et sa oled positiivne aga samas ka kahe jalaga maa peal olev inimene. Olen saanud su blogist endalegi palju mõtteainest, ka enesearmastust mis on pannud mind ennast rohkem väärtustama.

    Pean sinust väga palju lugu, sest sa ei huija inimesi taga, ei ole negatiivne ja vastik (neid näiteid on siin kommentaaruimis nimeliselt juba piisavalt olnud).

    Sinu postitustes on tore näha seda väikest hullumeelset jääraplikat, kes vahest ridade vahel piilub, vahest end ka rohkem näitab. Ning see tüdruk ei peagi koguaeg pildis olema, ta ei peagi enda isiklikku elu jagama. Inimesed on õelad ja teevad haiget lihtsalt niisama, sest neil endal on midagi puudu (tulles tagasi selle juurde, et instafeed on täis noori meigitud püsse ja mina olen õige inimene kritiseerima kui rõve see on aga ise ma follown järjekindlast selliseid inimesi ning ahmin kõike seda mis mulle vastukarva käib, iga päev tohutul hulgal sisse).

    PS: seda ridadevahel olevat tüdrukut on päris kerge sinu postitustes ära tunda, st aru saada kas sul on raskem periood ning sa tõmbud maski taha, oled tugev, surud valu alla või oled vaba ja õnnelik. Aga kõik on okei, maskid on okeid.

    Kallid inimesed, kui teile mõni inimene ei meeldi – ärge lugege tema blogi, ärge tulge õpetama. Võtke see aeg, et vaadata iseenda sisse ja parandada enda hingehaavad, enda probleemid ja pinnud silmas. Äkki peaks tõesti menüüd parandama, et enesetunne paraneks, äkki peaks tõesti vähem uudiseid lugema, et see maailm nii õudne ei tunduks, äkki peaks lõpetama sotsiaalmeedias inimeste jälgimise kes mind ärritavad, sest tegelikult ma tahan kõike seda sama mis temal on aga ma ei saa seda ning lõppkokkuvõtteks lihtsalt mürgitan nii ennast kui teisi.

    Elage nii hästi ja õigesti, et teie edu ja õnn häirib teie vaenlasi. Ja kui kedagi häirib kellegi teise õnn, et peab tingimata sitasti selle inimese kohta alati ütlema, siis on sel inimesel endal midagi kahe kõrva vahel midagi katastroofiliselt katki 🙂

    Merilin, sa oled tubli ja hea inimene, soovin, et sul läheb hästi!

    • manns says

      öökima ajab pigem see, et inimesed peavad märtriteks ja kangelasteks neid, kes oskavad internetis end niimoodi kuvada. kahju, et ei saada aru, KUI LIHTNE see on. Aga inimeste huijamise, negatiivsuse ja vastikuse lõik ajas naerma, aitäh! Merilini sõbrannad siinkohal oskavad vast paremini kommenteerida, lol :’D
      väike fact ka, et konstruktiivne kriitika/nõuanne/arvamus ei ole võrdeline positiivse tagasisidega. Vastupidiselt pole solvamine ka kriitika, seega soovitan Merilinil mitte liiga ähmi täis minna, kui on keegi, kes teda hingepõhjani ei jumalda ja kilomeetriseid kommentaare kirjuta. Viimased aga jõuavadki instastory’sse ja teised naerdakse sarkastiliselt välja – aga eks meil kõigil raskel ajal väikest egoboosti vaja haha

    • Loore says

      Tahtsin meikimise kohta väikse mõtte lisada, mida alles hiljuti ise kuskil Instagramis nägin, et millegi pärast need naised, kes kannavad meiki, ei kommenteeri ega mõista hukka neid naisi, kes meiki ei kanna. Aga need naised, kes ei kanna meiki, kipuvad väga valjuhäälselt hukka mõistma neid naisi, kes kannavad meiki.

  10. Mammu says

    Ma olen arvamusel, et ükski inimene ei ole täiuslik ja ükski asi mida mina teen ei pea olema täiuslik. Nii mõeldes olen mina väga palju hakanud hindama oma tegemisi ja heitnud kõrvale vaikselt sisistava mina, kes koguaeg varem arvas et “teised teevad paremini” “võiks ju paremini teha”. Ei, ainult see mida mina teen, peab olema minu jaoks ideaalne, mis sest et see pole täiuslik. Ma tahan sellega öelda, et pole vaja jätta endast täiuslikku muljet, ole see kes sa oled, vahet pole kas haiget saanud tütarlaps või mis iganes. Ära lase kellegi arvamusel ennast kõigutada, ainult Sina ja Sinu arvamus mängivad sinu elus kõige tähtsamat rolli. Ma muidugi imetlen üldse kuidas on vaja julgust, et olla avaliku elu tegelane ja kõik nö letti lüüa ja veel need halvustavad inimesed. Sa ei pea olema täiuslik, et olla eeskujuks! Ole lihtsalt Sina 🙂
    Ja väga häirima jäi lause, et need aknearmid nüüd kisutakse meedia poolt üles ja näidatakse sind selle pärast halvas valguses? See on lihtsalt hämmastav kuidas inimestel on see “üks kole asi” enda kehal ja siis ollakse nii haavatavad selle suhtes. Ma ütlen ausalt et sinu aknearmid on vaid sinu arvates nii jubedad 😛 õpi neid armastama ja pea neid sinu eripäraks. Mul on omal ka kõht alati see “kole” osa olnud ja rasedusjärgne diastaas tegi asja veel õudsamaks. Ma õpin oma kõhtu nüüd armastama ja tean et kõrvalt vaataja ütleb vaid vau, et peale kaht last sellinne keha, aga mina peegli ees näen muud, ei ole see enesearmastamine lihtne eksole.
    Isegi kui kõik reklaampostitused mind ei huvita, siis sinu blogi jälgin ma hea meelega, enamasti käin siin huvitavaid retsepte otsimas, mida muidugi võiks rohkem olla 😛 Mina loodsin leida su pudruraamatust ka rohkem sind, aga seal olid vaid retseptid, selles olin veidi pettunud. Aga eeskujuks oled ikka nii mulle kui ka paljudele teistele kõigest hoolimata. Pea püsti ja tee endale üks suur kalli! 🙂

    • Epp says

      Ma lihtsalt naersin, kui lugesin, et Merilin plaanib oma “aknearmid avalikustada” xD Täiesti normaalne nähtus, aga kõlab nagu mingi ulmeline kapist väljatulek. Just do it ja mitte kedagi ei huvita – mis “sõimu ja laimu” juttu ta ràägib?! Mingeid pilte pole veel “avalikustatudki”, aga Merilin juba tekitab ise sellest avalikkusele suure numbri ja ilmselgelt dramatiseerib üle. Karuteene much? Või on see mingi blogijate taktika, kuidas uudishimu õhus hoida.

  11. S says

    Ma ei ole su igapäevajälgija, käin vahel vanast inertsist lihtsalt retsepte või ilunippe uurimas. Neid on siin aina harvem, aga kui juba kohal olen, sirvin natuke teksti ja vaatan pilte.
    See postitus nüüd oli küll mõnevõrra jahmatav värskendus, nagu karastav külm dušš. Kui kommentaarideni jõudsin, läks liiga jäiseks. Nagu kaamost, pilvi ja külma veel vähe oleks, eks. Igal inimesel on ideaalid, mille poole püüelda, ja vahel on nii, et kõik elu aspektid– alates enesele seotud eesmärkidega järje peal olemisest kuni teiste inimeste hea tujuni, või isegi väljas valitsev ilm– juhtuvad soosima tunnet, et nüüd on kõik perfektne. See seisund on habras ja vabalt võib juhtuda vastupidine– üks sõna kelleltki kallilt või inetu kommentaar blogipostituse all võib terveks päevaks tekitada tunde, et hoolimata isikliku parima andmisest jääb alati midagi puudu. Ei ole olemas selliseid ilminguid nagu “mängu-mina” ja “päris-mina”. Ei ole olemas pooluseid, mille esile kutsumine või alla surumine on pelgalt iseenda võimuses. Aitäh, Merilin, järjekindluse ja vaeva nägemise eest, et oled aus, et lased oma lugejatel näha mitmeid varjundeid endast. Hoolitse enda eest, ja ära lase kellelgi ette kirjutada, milline see hoolitsus olema peaks või milline mitte.
    Ole tubli. Kallistan.

  12. nimeti says

    Alati avan su postitused suure põnevusega. Eristud minu jaoks teistest blogijatest selle poolest, et su kirjutised on äärmiselt huvitavad ja kaasahaaravad. Sa oled piisavalt julge, et rääkida väga aktuaalsetest ja inimestele probleeme tekitavatest asjadest. Sinu puhul kohe paitab silmi ilus keelekasutus ja sõnavara. See annab nii palju juurde. Tihti avaliku elu tegelased ei julgegi rääkida “päris elust”, kartes saada halba vastukaja. Rääkides sellest reklaamindusest, siis on ilmselge, et see ongi ju sinu töö ja leib. Kuid jällegi eristud teistest. Sinu tootetutvustused on üdini ausad ja just asjade kohta, mis reaalselt aitavad inimest. Mina olen just tänu sulle avastanud nii mõnegi hea asja, mis lahenduseks mu “probleemile”. Jään põnevusega ootama uusi postitusi 🙂

  13. Hm says

    Vanasti oli üks hea ütlemine – pikk jutt, s*** jutt. Kivisaar võttis su olemuse kõige paremini kokku, paljas ja ilma sisuta. Keeruta oma lauseid ühte või teistpidi, mingisugust mõtet nendesse ikka ei teki.

    • says

      Haha,
      Kivisaar ei öelnud kordagi midagi sellist 😀 Ta oli väga meeldivalt üllatunud, kui me vestlus lõppes lõpuks. Temalgi olid omad eelarvamused, kui kallutasin need kiiresti.

  14. Ke. says

    Aitäh Sulle!

    Mina ei ole ka Sinu väga suur austaja olnud. Pole end Sinu tegemistega väga palju kursis hoidnud, sest mind pole see huvitanud. Olen mõnikord harva blogi lugenud, jälgisin Sinu rinnasuurendusteekonda ja sellega asi piirdus.

    Aga see postitus… ma ei oska tõesti öelda muud kui aitäh! Olen hetkel ise samamoodi rasket lahkuminekut läbi elamas. Ehk et ametlikult pole veel lahus, aga kõik märgid viitavad sellele ja tean, et lõpp on lähedal. On vaja enda jaoks palju asju selgeks mõelda ning prioriteedid paika panna. Mul oli sellest postitusest palju abi. Just seetõttu, et on lohutav näha, et on ka teisi, kes iseenda leidmisega hetkel natuke kimpus on.

    Ma ei kujuta ette kui ma peaksin seda tegema avaliku elu tegelasena. Mina ei pea andma kellelegi aru, kellelegi seletama, et miks ja mille pärast see suhe lõpu leidis. Selles osas on tundmatu Maali maalt olla ikka väga mõnus. Ning just nimelt seepärast ma imetlengi Sinu avameelsust ning julgust sellest avalikult rääkida.

    Ära pane tähele neid ilkujaid. Kellelgi pole õigust kommenteerida teiste inimeste suhteid. See, mis puutub Sinusse ning Ukusse on ainult teie kahe vahel. Keegi ei saa öelda, millisesse inimesse armud. Hoiatused ning ettevaatusabinõud ei tööta armumise puhul. See juhtub nagunii, tahtevastaselt.

    Armudes ei oska keegi oodata lahkuminekut. Ei oodanud mina, ei oodanud ilmselt ka Sina. Selline samm tuleb alati ootamatult, ka siis kui tegelikult on saanud selle mõttega tükk aega harjuda. Ja see samm on alati raske. Ka siis kui suhtes pole kõik korras. Ka siis kui tead, et see on ainuõige samm.

    Ma soovin Sulle südamest kõike kõige paremat! Rasked ajad mööduvad ja varsti särab taas päike!

  15. Janeli says

    Suur tänu Sulle ääretult siira ja südamliku postituse eest! Ma südamest loodan, et kogu positiivne tagasiside ja toetus, mida Sa sellele postitusele siin saad korvab üles ka negatiivsed kommentaarid ning et taskulambiga plikatirts lehvitaks meile aina tihedamini! 🙂 Saadan Sulle palju kallisid ja häid mõtteid! 🙂

  16. Mir. says

    Jah, oled väga vastuoluline inimene. Ühest küljest see “I don’t give a fuck” inimene, teisest küljest järsku “olen nii katki ja kõik haavab mind”. Tundub, et sul on Ideaal-Mina, kes sa tahaksid olla ja parematel hetkedel oledki. Ja siis PärisMina, kes on ikka kõigest saavutustest hoolimata kuskil alateadvuses hõõgumas. Võibolla on asi sinu nooruses, nii varakult ongi ju raske kui mitte võimatu olla nn väljakujunenud mentor. Aga ei tasuks ka unustada et sa oled üle elanud söömishäire ning see pole sügaval seotud toidu ega kehaga, vaid laiemate mina-probleemidega. Kui sa nimetad rinnaoppi ja kemikaalide kasutamust enda eest hoolitsemiseks, siis mina nimetan seda hoopis enda lõhkumiseks. Inimesel, kellel on suur gratitude oma keha ja tervise suhtes, ei läheks mittevajalikule opile, et endale ilma põhjuseta tervislikke riske kaela tõmmata. Räägid tihti pillide kahjulikkusest, aga uus ku teema on rinnaimplantaatide eemaldamine, sest ka need põhjustavad kunagistele kaunitaritele immuunsüsteemi haigusi (mille peale nagu pillidegagi arstid ainult õlgu kehitavad).

    • hjk says

      Ka kõige enesekindlamal inimesel on ebakindlusi, ka kõige tugevamal inimesel on nõrkusi. Iga inimene on oma loomuses mingil määral vastuoluline. See on loomulik. Meil kõigil on asju, mis meid haavab ja väga okei on seda ka välja näidata. Selles ei tohiks küll midagi imelikku või taunitavat olla.

  17. J says

    Ma ilmselt ei ole enne kommenteerinud, aga loen su blogi alates Austraaliasse mineku ajast. See postitus oli super, mina näen taskulambiga tüdrukut ridade vahel lehvitamas ning lehvitan vastu. Ma alati ei naudi su postitusi ja olen ehk see must-valge naine, keda kirjeldad, aga ma olen kogu aeg imetlenud su julgust. See, kuidas sa end avad väga isiklikel teemadel nagu ülitäpsed rinnaopi postitused, varsti aknest.. Selliste postituste eest au ja kiitus. Ei ole palju neid, kes seda teeks, ka mina mitte. Soovin sulle palju jõudu ja jaksu ning oma kogemuse põhjal – aeg parandab haavad ja ei jää muud üle, kui justnimelt tundidest saab päev, päevadest nädal, …

  18. Viigi says

    See on kindlalt üks parim postitus, mida üldse lugenud olen ♥️. Igatahes hoian Sulle pöialt ja soovin, et Su rasked ajad saavad kiiresti mööda.

  19. R says

    Ma pole mitte kunagi siia kommentaari kirjutanud, kuigi nädalas korra kiikan Su blogisse küll. Sul on fänn New Yorgis, Merilin! 🙂 Peale selle postituse lugemist on mul aga küll tahtmine Sulle midagi öelda: Ole alati see kes oled- imeline naine, kellel on ägedad punased juuksepikendused, küünepikendused, kunstrinnad jne. Noh, kõik need asjad, mida Sa siin ise ette lugesid enda kohta! Lase olla! Ole nii nagu oled! Sa oled avaliku elu tegelane ja võid olla selline nagu välimuselt tuju tuleb. See on osa showbusinessist. Ongi põnevam! Intrigeeri, pane inimesed vaimustuma ( vihkajaid/kadestajaid on niikuinii alati igal pool ) Sest see on ainult väline. Mis mind Sinu juures aga veel enam vaimustab on SINA selle kõige taga. See, et julged kõigele vaatamata tulla ning öelda asju välja, mis Sind ennast haavavad. Mis isegi vihkajaid haavavad! ( nemad muide on kõige haavatavamad… ) Sa oled elus näide täie südamega elavast inimesest ja sellistel ei olegi elus lihtne ( vähemalt kodus teki alla tulevad need kõige kibedamad pisarad mõnikord, eks? ) Mulle meeldib Sinu sõnum oma blogiga. Mitte kõik ei suuda teha ühest kodumaisest blogist sellist, mis kütab üles armastuse-, ja vihkamise kirgi. Tõde iseendale, Sa oled edukas! Ja need, kes Sind armastavad, hoiavad Sind südames sellisena nagu oled. Iga kaotus on uus võit ja iga lõpp on uus algus. Ära kunagi unusta seda… Sul on väga suur hing, vapustav välimus ning suur tulevik ees. Kui kunagi New Yorki satud, kohtuksin Sinuga hea meelega!

  20. Greete says

    Tahaksin väga midagi lohutavat öelda, kuigi tean omast kogemusest, et ükski sõna ei aita sellises olukorras. Valu tuleb lihtsalt läbi elada, anda endale aega. Oled tugev ja tubli! Ja nii palju on veel ees. Elu paneb ise asjad paika.

  21. eeh says

    Ei tahaks õli tulle visata, aga üks asi pärast selle postituse lugemist jäi kripeldama. Sinu kirjutistest õhkub aegajalt mingit seletamatut vastuolulisust. Justkui otsiksid sa iseennast samal ajal, kui oma lugejatele kirjutad. Üks pool on see Sina, kes väga läbimõeldult kirjeldab oma ideaalset “minapilti” ja teine pool on see Sina, kes kogemata su kirjutistest välja paistab – ma tean, et ise kirjutajana ei saa sellest aru, aga ma olen üritanud ka mõista sind nii isiksuse kui blogijana. Körvalnähtusena on täiesti normaalne, et kui lugejal ei teki tervikpilti, siis tekib trots. Kirjutasid ka ise, et sul on fassaad ja tegelikult on näha, et sa tõeliselt püüad olla siiras, aga justkui otsid veel liiga palju neid “õigeid sõnu”. Õigeid sõnu pole olemas – on vaid sinu sõnad:)
    Ükskõiksuse rõhutamine ja haavatavus ei käi käsikäes – sul ei saa olla ükskõik, kui oled haavatav. Sa pole nõrk, kui sind mõjutavad negatiivsed kommentaarid, sa pole nõrk, kui sa oled haavatav. Vastasel juhul ei oleks meie ees seda kirjutist. Mida rohkem rõhutad seda “i dont give a fuck” hoiakut, seda vähem sind usutakse 😉 Ükskõiksust saab kõige usutavamalt näidata ignoreerides, mitte sellele tähelepanu juhtides – see on juba igaühe enda südametunnistusel.

  22. Mia says

    Kuulasin ka seda Sky Plusi intervjuud ja minu kõrva jäid kriipima Kivisaare kommentaarid. Et paljas ja paljas ning Uku küsimus oli ka sõnastatud kuidagi väga koledasti. Aga ta mulle juba ammu ei meeldi, sest ta ajabki sellist haiget teksti suust välja. Sinu vastused meeldisid väga 🙂
    Üldse mulle meeldib, et sa teed palju tervislikke eluviise propageerivaid postitusi ja tutvustad asju mille peale ise poleks sattunud. Olen ka ise teekonnal tervislikuma elu suunas, siis on väga huvitav lugeda.
    Palju jõudu ja jaksu sulle 🙂

  23. K. says

    Jah see kõik on väga raske, mis sa hetkel ilmselt üle elad aga SUCK IT UP ja mine edasi. Tahad olla inspiratsiooniks ja eeskujuks? Siis käitu sellele vastavalt. Ära hala ja kurda meile oma rasket elu, tee seda oma perele või psühholoogile. Arvestades neid reklaampostitusi, mida sa usinasti toodad, siis rahas ei peaks küsimus olema. Mida see halamine aitab? Saad Telialt uuel kuul arve ja vastad neile, et olen nii katki ja haavatav, et ma ei suuda seda maksta. Keda huvitab? Elu läheb edasi.

    Pluss on muidugi see, et sa Ukuga niigi kaua koos olid, arvestades tema pidevat liiderlikku käitumist. Aga igas suhtes on kaks poolt. Ju ei teinud ka sina enda poolt kõike, et teda kinni hoida. Selleks, et saada lihaseid on vaja käia trennis ja näha vaeva. Selleks, et hoida suhet on samuti vaja vaeva näha. Ning jõusaalis InstaStory tootmine ja päriselt sina olemine, ei ole sellele abiks. Lihtsalt väike infokild edaspidiseks.

    • Kerli says

      Kuidas sina, täiesti võõras, saad hinnata seda, mis põhjusel suhe purunes ja kes pingutas või ei pingutanud?! Minu jaoks ei ole see postitus kuidagi halamine. Sellisel tasemel postitusega jõuab pigem Merilin oma lugejatele veel lähemale, ja lähemale just tema endana, mitte reklaami edastamisega. Kas blogi pidamisel on juba mingi reeglistik??

  24. Radha says

    Väga hea postitus ja ka arutelu selle all kommentaariumis. Inimesed kes pole endaga rahu teinud mõistavadki kõike hukka, ka väga vingeid naisi..salamisi neid kadestades. See asi mida sa ajad on kiiduväärt ja julgus ja tugevus saada hakkama sellise avaliku nii hea kui ka halva tähelepanuga on vinge. Jõudu ja jaksu sulle su tegemistes, olgu need mis iganes su süda soovib ja hing ihkab 🙂

  25. M says

    Peale selle postituse läbi lugemist tekkis selline tunne, et tahaks sind lihtsalt kõvasti-kõvasti kallistada! Loodan südamest, et suudad varsti rahu leida ja usun, et kui leiad endas jōudu edasi pingutada, saab kõik kindlasti korda!

  26. Jääraplika says

    Kallikene, ole tugev ja julge edasi. Kõige tähtsam on see mida sina endast arvad, mitte keegi teine! Nagu õeldakse, las koerad hauguvad karavan läheb edasi!
    Minu kõige valusam õppetund elus on see, et iseendast saad vaid 100% usaldada. Ka kõige lähedasemad saavad sulle haiget teha…
    Naised, sõbrannad on enamasti klatsimoorid ja ka kadeduseussid on neil sees (mõnel väga suured ja mõnel imetillukesed ja vb korraks, aga on) Kui sellest aru saad on ka lihtsam elada.
    Ma võiks ka sellest kõigest raamatu kirjutada aga põhiline mida tahan õelda, et ole sina ise ja ära lase mitte kunagi mitte kellelgi oma maailma negatiivsel moel raputada!

    Palju armastust ja tugevust soovides,
    Jääraplika 🙂

  27. Egle says

    Mina tahan Sind lihtsalt Tänada selle postituse eest! Raskused ongi selleks, et neid ületada! Alla on alati kõige lihtsam anda 🙂 Mina ise olen just selline, kes peab endale seda pidevalt meelde tuletama.

  28. Liisi says

    Aitäh sulle, väga ilus postitus oli ❤️

    Mõtlesin jagada sinuga oma suurt leidu, mis minu olemist on stabiilselt parandanud, kui sa sellega juba tuttav ei ole… Nimelt üle aasta aja praktiseerin regulaarselt tänulikkust. Mitte kord siin-seal vaid iga päev mitu korda võtan mõneks minutiks aja maha ja mõtlen mille üle tänulik olen. Selleks on suur abimees iPhone’i äpp ‘gratitude journal’. Lisasin selle homescreenile, et silme ette satuks tihemini ja õhtul enne magama minekut on meeldetuletus ka. Käsi südamel, mu elu ei ole eales nii rahulik ja õnnelik olnud. Soovin seda sulle ka!
    Jõudu, ilus inimene!

  29. Pille says

    Ahja ja lause “armasta ennast nii nagu oled”, kõlab sinu suust tõesti fakena. Mille kuradi pärast sa siis ei armasta?

  30. Pille says

    Sind hoiatati algusest peale Uku eest, aga ikka lasid sa ennast sellest playboy kutist pildituks lüüa. Selge on see, et suhte lõpetas tema ja selle ilusa ümmarguse jutu taga ei ole mingit “ratsionaalset kokkulepet”. Järgmine kord oled targem.

  31. Laura says

    Tahan inimestele midagi südamele panna..

    Nagu öeldakse- inimene harjub kõigega. Ja kuigi üldiselt on see hea omadus, siis unustatakse, et harjuda saab ka kõige negatiivsega meie ümber, millega absoluutselt harjuma ei peaks. Inimene harjub ja lepib sellega, et saab pidevat kriitikat ja negatiivsust, samuti inimene harjub olema suhtes, mis enam teda ei teeni. Ta pole õnnelik ja teaks et kõik saaks olla paremini, aga ta on juba harjunud ja ta ‘saab hakkama’. Ja siis need samad inimesed teevad teisi maha ja arvustavad neid, sest kui nendel on pahasti, siis ta ei suuda näha, et teistel ei ole. Isegi kui tema näeb ainult pealispinda. See ei ole tahtlik ega teadlik käitumisviis, see on osalt ühiskonna poolt tekitatud ja teiselt poolt täiesti inimlik käitumine, ometigi elame ühes lõputus ahelas kus üks inimene mõjutab otseselt või kaudselt teist.

    Olen su blogi jälginud mõnda aega ning mu arvamus kõigub seinast seina. On omadusi mida sinu puhul imetlen ja samas asju mida ei mõista ega toeta. Aga see on minu arvamus, mil ei ole pistmist sellega, kui “õigesti” või “valesti” sina käitud. Kas ma mõistan ja kiidan heaks kõike mida mu lähedased inimesed teevad? Ei, loomulikult mitte. Aga see pole minu asi kellelegi kriitikat lahmida, sest minu arvamus tuleb minu seest, minu väärtustest ja maailmapildist. Ning kas mitte kõikidel inimestel pole olemas see pealispind, mille alust nad kõikidele ei näita? Miks siis avaliku elu inimene seda tegema peaks?

    Mina ei hooli kunstküüntest ega sellest et mu keha oleks võimalikult skinny ja perfect. Kas vahepeal tekib kadedus, nähes inimesi kel on- loomulikult. Aga siis mõtlen sellele, kas see on miski, mis on minu jaoks piisavalt oluline et selle nimel pingutada ja ohverdusi teha. No ei ole, aga kellegi jaoks on ja good for them, ausalt! Hea enesetunne on aga elukvaliteeti mõjutav ning teen iga päev teadlikuid otsuseid et end füüsiliselt hästi tunda. Inimesed, pange paika enda prioriteedid ja kaotage see mürkjas kadedus, mis isegi ilusa inimese nii koledaks teeb!

    Inimsuhted on üldse keerulised ja oskus aru saada ja loobuda õigel ajal on miski, mida paljud ei suuda või ei oska tähele panna, sest ajapikku harjutakse mistahes olukorraga. Sellel põhjusel ongi maailm täis ekspartnereid, kes ei suuda ühes toas viibida ega üksteisele siiralt õnne soovida- nad lähevad lahku siis, kui nende omavaheline suhe on põrmustatud, maatasa tehtud. Mitte siis, kui see reaalselt läbi saamas on ja inimest enam ei teeni (mis ilmselt juhtub palju varem). Ka sinu kommentaariumist võis leida salvavaid märkuseid a’la “noh, ikkagi pettis jah”. Seda on nii paha lugeda. Aeg läheb edasi ja inimene muutub koos sellega. Ühel eluetapil suudab teine inimene teisele edasiviivaks jõuks olla, aga etapid vahetuvad. Maailmas on liiga palju inimesi, kes ei suuda lahti lasta ja rüüstavad sellega nii enda kui teise hinge.

    Lihtsalt tahtsin seda kõike inimestele meelde tuletada ja südamele panna, muud midagi.

  32. AF M says

    Ma olen ka olnud sellises situatsioonis, aga mul läks natukene halvemini… langesin nii tõsisesse depressiooni, et viibisin haiglaravil.

    Täna mul super abikaasa ja laps. Mul hea meel, et selle jama üle ja läbi elasin.

    Muidugi siis arvasin, et suren maha ja ausalt öeldes oleks mul tol ajal ükskõik olnud. Aga oleks keegi mulle ennustanud, et ma nii hea abikaasa saan.. et tasub oodata.

    Soovin sulle ka edu ja sul on õige suhtumine, endaga peab tegelema. Ma taastusin kaks aastat, sest olin alla andnud. Ära sina nii tee 🙂

  33. Neiu says

    (Minu arvamus sinust on kõikunud pidevalt üles-alla ja ma ei teagi kes sa oled, mida mõtled, miks mida teed jpm. Seega pole minu koht arvata. Mainin seda seetõttu, et teised lugejad saaksid aru, et ma ei ole paadunud fänn ja minu arvamus siin on puhas ja aus.)

    Just nüüd, kui lugesin ära selle postituse sain aru, kui raske sul ilmselt seda kirjutada oli ja kui vajalikuks seda pidasid. Sain justkui rohkem su olemusele pihta.

    Postituse lõpus tundsin justkui deja vu-d, olles olnud kunagi ka väga rasketes emotsionaalsetes olukordades, mis on põhiliselt olnud seotud armastusega. Olen pidanud päevikut ja kirjutanud kõik endast välja, sissekande lõpus nutnud peatäie aga palju palju kergema tundega siis ka edasi läinud.

    Respekt! Teha sellisel kujul (insta)postitust ja minna lahku viisakalt. Kui paljud inimesed seda ei suuda. Peavad petma, lõhkuma teist inimest js siis vihaga kõik lõpetama ja läbi meedia taga klatšima. Hea on näha, et veel keegi on suhtes oma paarilise vastu aus ja hea, mitte pole maailm lõputult täis naisi kes on litsid ja mehi kes on sead. Nii ju öeldakse. Ja nii ju kohati ongi.

    Ma ei tea isegi, mis tuleb selle kommentaari pointiks. Lihtsalt tundsin, et pean midagi ütlema.

    Tahan, et sa ei unustaks end kõige selle juures ära, ei lükkaks emotsioone vaiba alla peitu ja tegeleks kõigega täie rauaga ja rohkemgi edasi. Läbipõlemine on nii kiire tulema, isegi, kui mõtled, et nii on endal kergem – keskenduda muule. Ei ole. Vahel peabki aja maha võtma ja mõtlema enda tunnetele ausalt ja puhtalt – kõik need lahti.

    Elu meie ümber on liiga keeruline ja kole, saan aru, miks soovid läbi oma blogi teisi aidata ja õigele teele juhtida, kuid ära unusta ära, millisel rajal sa ise viibid ja kas see on see koht,kus tahaksid või peaksid olema..

    Heiterid. Öeldakse, et kui pole heitereid, siis järelikult ei tee õiget asja. Marimell 😀 lugesin ta blogi korra ja ta kriiskab igas postituses midagi kellegi kohta. Ma ütleks, et klikke on vaja saada ja osad inimesed teevad selle nimel mida iganes. Siililegi selge. Aga teised, lihtsad inimesed, kellel on vaja oma arvamust avaldada nagu minulgi. Miks nemad heidivad? Ma olen olnud üks neist. Mitte küll netikommentaator aga heiter. Tean vastust miks nii tehakse.
    Sa pole oma eluga rahul. Sa tahad olla keegi teine või kellegi teise moodi. Ehk sa ei ole unistuste kaalus või on sul katkised ja õhukesed juuksed, koledad küüned, pole kutti kes lilli tooks või raha minna temaga fotosessioonidele, inimesi kes sind armastaks ja austaks või ehk sa ei armasta end isegi? Heidi! Heidi, sest sul on siis endal parem olla. Mõtled et keegi on sinust ikka sitem sest tal pole ju päris juukseidki või küüsi. Mul on vähemal tissid, vahet pole et mul on mujal kehas ka palju ‘materjali’ ja et tissid ripuvad aga vähemalt on enda omad. Inimene, kes kiirgab negatiivsust ei pruugi seda teha meelega vaid alateadlikult. Eks ka sellel kibestumusel ole levelid – kas mõtled endamisi, sõbrannadega või kommenteerid, teed valeuudiseid jne. Ja inimene keda heiditakse, see on lihtsalt üks õnnetu, kes on ette jäänud. Tegelikult ju ikka jälgitakse sind instagramis ja loetakse postitusi selle sama inimese poolt.

    Sa aitad inimesi läbi oma blogi. Kindlasti. Aitad inimesi päris probleemidega ja aitad heiteritel viha enda seest välja saada. Küllap inimesed kunagi taipavad, milles nemad head on ja kuidas end armastada ja siis tuleb ka see päev, mil nad mõistavad kui mõtetu see kõik oli. Ehk vabandavadki? Mine sa tea.

    (PS: mina isiklikult ei ole olnud sinu tulihingeline heiter)

    Kokkuvõtteks. Ole lihtsalt tubli! Absoluutselt kõik ja kõik juhtub siin elus põhjusega, ilmselt näed seda isegi kui võtad elus ühe koleda sündmuse ja mõtled milleni see sind viis jne ja jõuadki põhjuseni, miks oli see vajalik. Keegi kunagi kirjutas sulle (nägin su storyst) et kui pole kõik hästi siis ei ole veel lõpp, sest lõpus on alati kõik hästi vms. Ja täpselt nii ongi!

    – 20a neiu, kes selle kommentaari all soovib anonüümseks jääda 🙂

    Take care!

  34. Demi says

    Kõige ilusam ja siiram postitus üldse!
    Ja ma hakkasin lõpuks nutma, sest tõesti see aasta on olnud täielikult masendav. AGA… sa oled tõeline supernaine! Pea vastu, hoia end ja tea, et Sinuga on mõtetes palju-palju toetavaid inimesi! Sa väärid tõesti vaid parimat!
    Suur kalli Sulle ja Kõigekõrgema ligiolu!

  35. Mare-Elle says

    Mina omalt poolt saadan Sulle pika ja tugeva kalli! Ning samuti kui Sa pole veel näinud, siis selline Ted talk nagu The Power of Vulnerability by Brene Brown on väga mõnus. Tellisin omale isegi ta raamatu, sest ta jutt made so much sense. Oskasin Iseenda eest seista palju julgemalt pärast seda. Ma loodan, et varsti tunned End juba paremini! 💖

  36. Kerda says

    Võin vist päris kindlalt väita, et just tänu sinule olen leidnud ka mina tee tervislikuma mina suunas. Alustasin sinu kunagistest trennivideote jälgimistest ja tervislikest retseptidest. Siis lisaks aknest rääkimine, mille all olen väga jubedalt kannatanud ning kannatan siiani… Lisaks motivatsiooni puudus ja stress ning nüüd sinu hiljutine postitus enese otsimisest/leidmisest. Tunnen pidevalt, et saan end sinu postitustega samastuda, ja just nimelt leida motivatsiooni positiivsemalt mõtlemiseks.
    Oled tõesti väga inspireeriv ja armas inimene ning mul on siiralt hea meel, et kunagi sinu blogi avastasin. 🙂

  37. Maria says

    Ma olen selline on-off lugeja siin blogis, kuna ma ei loe üldse eriti palju blogisid… Aga samas Instas jälgin Sind juba mõnda aega ja pean mainima, et sa oled tõesti super motiveeriv ja armas inimene 🙂

    Pikka juttu pole mõtet kirjutada (usun, et eks seda kirjutavad siia niigi paljud teised), aga olen ka ise üsna raske lahkumineku teel, nimelt lõppes 7-aastane suhe väga valusalt ja kuigi aimatavalt, siis haiget teeb see ikka väga, kui oled arvestanud terve elu kellegagi koos veeta. Aga mõtlesin enda jaoks ühe “ütluse”, mis mulle natukegi parema tuju tekitab. Elu muutev hetk ei ole mitte halb ega hea vaid lihtsalt elu muutev hetk, sündmus. Nagu raamat või film. Kui sa arvad juba, et tead, kuidas lugu edasi läheb, tuleb ette ootamatu sisupööre ja teadmatus, mis nüüd saab. Aga nagu head raamatud ikka, siis lugu läheb aina põnevamaks ja arvestades, kui noored me oleme, on nii palju puänte ja põnevust veel ees. Ja raamatu lõpuks on see vaid üks seiklustest, küll ehk natuke kurvameelne, aga kokkuvõttes nii palju õpetav.

    Palju edu Sulle ja kõik saab lõpuks ikka korda 🙂

    • (not marimell) says

      Mega hea kommentaar! Kui mul suhe lõppes suures armuvalus, sisendasin endale sarnast mõtet ja see aitas nii hästi kogu situatsiooni “kõrvaltvaatajana” jälgida, analüüsida ja eluga targemalt edasi minna.

      Nii palju tarku lugejaid on sul Merilin. Selline ühtehoidev tugigrupp on sul tekkinud siia! Super! 🙂

  38. Liis says

    Minu meelest pole sinu blogis tyytuid reklaame ollagi, sain kokku vaid mone yksiku. Teatud Esti tuntud blogides ei joua yhte reklaami kinni veel klopsata kui uus juba asemele tekib. Ja nagu sa tead on sul vaga suur toetajaskond ning need yksikud negatiivsed inimesed paistavad lihtsalt eredamalt valja. Toesti loodan, et sul loksub mingil hetkel koik paika sest sa oled toepoolest aplausi vaart naine!

  39. Tuuli says

    Kui ma üldse kuskilt viimasel ajal olen saanud motivatsiooni ja jõudu vastu astuda nii raskele etapile mu elus, siis oled see just Sina armas Porgand. Pikka juttu ei tee, aga lihtsalt tea, et sa oled kellegi jaoks väga suureks inspiratsiooniks ja see muudab elusid 🙂 .Jõudu ja soojad kallistused, kõik saab alati korda ! 💕

  40. Siiri says

    Ei oskagi kohe midagi kirjutada.

    Amen.

    Nii kahe käega sinu jutu poolt.
    Ja igal vähegi tuntumal inimesel on siiski ka see pool elust, mida nad ei jaga ja ei peagi jagama kõigiga.
    Ka mitte tuntud inimestel meie ümber on ju elu millest nad kõigile ei räägi.
    Ja kaitsjaid on sul küll, mina eesotsas 💪🏻💪🏻.

    Võrratu naine oled just sellisena nagu sa oled 😘

  41. Kristel says

    Olin samuti mõniaeg tagasi väga mustas augus, vaimselt täielikult läbi, füüsiliselt täielikult läbi.. lihtsalt üks hall vari kes üritas päeva hommikust õhtusse veeretada. Raske oli, väga raske. Kindlasti on katki olla omamoodi veel keerulisem, kui oled avalikkusele teada-tuntud. Raske on peita enda valu. Mul on heameel, et nii avalikult tunnistad enda haavatust, paljud meist seda ei julge. Ka mina ei julgenud.. teistele üritasin näidata, et kõik on iluskenatorehea, ise kodus patja nuttes..
    Kuid!! Sul on õigus.. valu kaob, hing saab leevendust.. isegi kui alguses tundub et nii valus on, et isegi hinagata on raske.. see kaob!! Ja issand, kui hea see on, kui lõpuks see päev koidab!
    Ma ei taha, et keegi eal peaks ennast tundma nõnda katki, kui tundsin mina.. kui tunned Sina.. Aga see tõesti vastab tõele- kõik saab korda! Ausalt ka saab! Ja pika jutuvada lõpetuseks tahan Sulle öelda vaid seda: las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi! 😉

  42. KaisaL says

    Peab mainima, et selline olukord teeb uudishimulikuks, näha sind nii siirana ja ausana. Samas olen mina sind jälgunud vist ikka algusest peale ja üritanud sinu eluga kaasas käia ning näha, kui PALJU sa oled saavutanud, siis tekib tõesti küsimus kritiseerijatele, et kust võtavad selle õiguse maha teha teist inimest? Ma usun, et tänapäeva ühiskonnas elatuda sellisest tööst ei ole kerge ja vajab palju pühendumist. Anyway oled sa üks imeline naine/plikatirts/inimene/noor! Tean isegi, mis tunne on jätta inimene, keda armastad ja austad. Mina olen muidugi vaid 18 aastat vana ja puudub elukogemus, kuid sellest saan ma aru, et sina oled üks austust väärt inimene. Keep going! ❤️

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga